“Väike edu iga päev annab suuri tulemusi.”

See, Satya Nani tsitaat tuletab  meelde, et just teekond viib meid soovitud tulemusteni. Alustades väikeste sammudega, investeerides oma aega, tehes väikseid edusamme, suudate lõpuks saavutada oma suure tulemuse.

Mul on kaks kirge, millega tegeledes võin ma täiesti „ära kaduda“. Esimene neist on lugemine. See on minu jaoks luksus ja puhkus. Väiksena, kui ma haige olin, siis tassisin oma voodisse kõikvõimalikke raamatuid ja ajakirju ning elasin omas maailmas.

Teine kirg kujunes aastatega. Lapsena ma enda ümber segadust ei märganud, mul oli muud huvitavat tegemist. Suuremalt jaolt mängisin üksi, lasteaias ma ei käinud ja vennad olid minust palju vanemad. Majapidamise eest hoolitsesid vanaema ja ema.  Esimesi märke, et elamine ehk liiga korras  polnud, märkasin ma siis, kui vanaema meie juurest ära kolis. Hiljem, kui ma keskkooli ajal enam kodus ei elanud, oli olukord juba märksa kurvem. Minu vähene aeg nädalavahetustel kodus möödus koristades ja nii kordus see pea iga nädal. Pidasime emaga tõsiseid lahingud sel teemal, kuniks ema ühel päeval näilise kergusega mulle teatas, et teda lihtsalt ei huvita koristamine. Hindan seda ausust! Teda huvitas pigem käsitöö ja ta oli selles tõesti andekas. Tema väljaütlemine aga lõpetas minus pidevad konfliktid korratuse pärast. See aitas mõista, et teemad mis on olulised minule, ei pruugi olla teistele mingi tähtsusega.

Ja nii ongi, lase vabaks! Tegele sellega, mis sulle kõige rohkem rõõmu ja rahuldust pakub ja las korrastamisega ja koristamisega tegelevad oma ala professionaalid.

Milliseid tundeid  segadus Sinus tekitab?

Elame külluses, mida pole enam  kerge hallata.  Samas asjade organiseerimine ja ühest kohast teise paigutamiseks ei aita ainult koristaja palkamisest. Koristaja tulekuks pead asjad eest ära tõstma, et ta saaks tolmu võtta ja puhastada.

Teate ju küll, külalised on kohe-kohe jõudmas, aga asjad on kõik laiali. Vaatad elamises ringi ning  tundub, et kõik on puhas ja korras, aga piisab visata pilk sahtlitesse ja kappidesse ja see illusioon puruneb. Koristaja võib üldpildi läikima lüüa, aga kappide sisu ta ei korrasta. Teed kappe korda ja kõik kohad on tolmu ja prahti ja kraami täis, tundub nagu suur laviin langeb peale, ühest kohast saab korda, aga teisest otsast tuleb jälle alustada.  Mis on lihtsaim viis – viskan asjad ruttu kappidesse ja loodan, et need sealt välja ei kuku ja keegi sinna kogemata sisse ei vaata?

Foto: Pexels

Tuleb tuttav ette?

Kuidas leida aega ja vahel ka tahtmist? Seda kõike on liiga palju, aga energiat ei jagu. Kõik muu tahab ju ka tähelepanu.

Minu parim soovitus: Alusta!  Võta objekt-tuba-riiul korraga.

Astu esimene samm!

Ära mõtle nii, et kõike on liiga palju. Mõtle, kuidas saad alustada! Võta samm korraga.

Tee endale plaan. Nädalaplaani sa ju teed?  Miks mitte korrastusplaani?

Näiteks: Täna korrastan köögis mõned kapid -riiulid. Homme teen korda sahtlid garderoobis. Ülehomme naudin tehtut jne.

Öeldakse ju trennitegemise kohtagi, et pikim tee spordini on teekond diivanilt välisukseni.