Tag Archive for: korrastamine

Pühadeaeg on peagi käes ja sellega kaasneb rõõm, soojus ning kingituste meri. Ent sageli kaasneb sellega ka mure soovimatute kingituste ja tarbetu segaduse pärast. Kutsun sind astuma teadlike sammudega, et muuta kingituste andmine ja vastuvõtmine meeldivaks kogemuseks ning aidata sul leida tasakaalu mõistliku tarbimise ja jõulurõõmu vahel.

  1. Tee teadlikke valikuid
    Mõistliku tarbimise aluseks on teadlikud valikud. Enne kingituste ostmist mõtle hoolega saaja huvide, vajaduste ja isiksuse peale. Eesmärk on anda midagi, mis toob rõõmu ja leiab praktilise kasutuse.
  2. Väldi soovimatute kingituste tegemist
    Üks suurimaid kingitustega seotud muresid on soovimatud kingitused. Et vältida kingisaajale tarbetut survet, kaalu kingituse mõistlikkust ja vajalikkust. Kingi midagi, mis on personaalne ja võimalikult vastav saaja maitsele.
  3. Hinda kvaliteeti
    Korrastajana usun kvaliteedi olulisusse koguse ees. Mõtle kingituse praktilisele väärtusele ja sellele, kui kaua see kestab. Kvaliteetne kingitus jätab püsiva mälestuse, samal ajal kui rohkem ei pruugi alati olla parem.
  4. Kingi elamust
    Elamuskingitused on suurepärane viis luua meeldejäävaid hetki. Kinkige elamusi, nagu kontserdi- või teatripiletid, kokanduskursused või spaapäevad, mis jätavad kestva mulje ja ei tekita tarbetut füüsilist ruumi.
  5. Kingi teadlikult säästlikumaid kingitusi
    Jätkusuutlik tarbimine on tänapäeval ülioluline. Mõtle kingituse keskkonnamõjule, valides säästlikke ja taaskasutatavaid materjale. Näiteks võib kvaliteetne taaskasutatav ese olla sama mõjuv kui tavapärane kingitus.
  6. Kingi aega ja hoolitsust
    Mõnikord on parim kingitus aeg ja hoolitsus. Pühendatud aeg koos veetmisele võib olla hindamatu väärtusega. Kingi kvaliteetne aeg koos lähedastega, sest see jääb meelde rohkem kui materiaalsed asjad.

Loodetavasti on need nõuanded abiks sellele, kuidas teha kingituste valikuid teadlikult ja mõistlikult. Pühadeaegsete kingituste ostmisel on mõistlikkus võti. Teadlike valikute tegemine, soovimatute kingituste vältimine, keskendumine kvaliteedile, elamuste kinkimine, keskkonnasõbralikud alternatiivid ja aja ning hoolitsuse kinkimine aitavad luua positiivse ja stressivaba pühadekogemuse.

Alustage kingituste valimist varakult, kaaluge hoolikalt iga valikut ja olge teadlikud sellest, kuidas saate pühadeaega täis rõõmu ja armastust nautida!

Mis sind tegelikult takistab?

Kas oled märganud, kuidas mõni mõte peatab sind juba enne, kui jõuad midagi muuta?
Korrastamise puhul pole probleem sageli ajapuudus ega energia, vaid meie enda uskumused – need nähtamatud laused peas, mis ütlevad: “see pole minu teema”, “ma ei suuda”, “see on liiga suur töö.”

Tegelikult kujundavad just need mõtted meie suhte oma kodu, asjade ja iseendaga. Kui me neid ei teadvusta, hakkavad nad tasapisi juhtima meie valikuid – ja ka meie kodu seisundit.

Levinumad uskumused, mis pidurdavad korrastamist

“Ma ei suuda kunagi korda hoida.”

See lause on paljudele tuttav. Kui usud, et sinus pole “korra geen”, on lihtne tunda end läbikukkununa juba enne, kui alustad.
👉 Tegelikult on kord õpitav süsteem, mitte iseloomujoon. Kui lood enda jaoks toimiva struktuuri, püsib kord iseenesest – mitte tahtejõuga, vaid loogiliselt.

“See on alati olnud sassis.”

Kui oled elanud segaduses aastaid, tundub muutus ebareaalne.
Aga mõtle – kas sa tahaksid, et tuleviku sina elaks samamoodi nagu mineviku sina?
👉 Kord ei teki iseenesest, aga see tekib järjekindluse ja otsuse kaudu. Iga väike muutus muudab keskkonda ja meelt.

“See ei ole minu jaoks oluline.”

See on sageli kaitsemehhanism – me ei taha tunda süüd või häbi, et kodu pole täiuslik.
Aga tegelikult on kodu emotsionaalne peegel. Kui kodus on rahu, on seda lihtsam tunda ka iseendas.
👉 Korrastamine ei ole esteetika, vaid enesetunde hügieen.

“See on liiga suur ülesanne.”

Kõik tundubki suur, kui vaadata korraga tervet mäge.
👉 Lahendus on üks riiul, üks kast, üks otsus korraga.
Nii muutub mägi astmeteks ja eduelamus hakkab kandma edasi.

Kuidas uskumusi ümber kujundada

Uskumused ei muutu käsu peale – need asenduvad kogemuse kaudu.
Kui näed, et midagi toimib, hakkad uskuma, et oledki võimeline.
Siin on viis uut uskumust, mida endas teadlikult kasvatada:

  • „Ma suudan korda hoida.“
    Ma ei pea olema perfektne, vaid järjekindel.
  • „Ma olen võimeline korda looma.“
    Mu kodu on minu vastutus ja võimalus, mitte karistus.
  • „Kodu korrastamine toetab minu heaolu.“
    Kord toob rahu, mitte ainult ruumi.
  • „Iga sammuga muudan oma kodu paremaks.“
    Väikeste sammude järjepidevus on suurem kui harv suur pingutus.
  • „Ma olen väärt elama korras ja rahulikus kodus.“
    See ei ole luksus, vaid enesehooldus.

Praktiline samm täna

Võta üks mõte, mis sind kõige enam kõnetas, ja muuda see tegevuseks.
Näiteks:

Kui usun, et “see on liiga suur töö”, siis alustan ühe riiuliga.
Kui usun, et “see pole oluline”, siis mõtlen: miks on mul vaja ruumi hingata?

Korrastamine ei ole ainult asjade liigutamine, vaid mõtete korrastamine tegudeks.
Iga otsus loob ruumi – nii kodus kui peas.

💬 Lõpumõte

Iga väike samm, mille astun, toob mind lähemale kodule, mis peegeldab rahu minu sees.

Pea igaüks meist on kogenud olukorda, kus me peame midagi tegema, kuid leiame end korduvalt asjade edasilükkamisest ja kõrvaliste tegevuste eelistamisest. See käitumismuster on laialt levinud ja võib mõjutada mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas kodu korrastamist. Miks siis ikkagi lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega? Toon välja mõned põhjused ja soovitused:

1. Tähtsuse ja kiireloomulisuse puudumine: Üks peamisi põhjuseid, miks me edasi lükkame kodu korrastamist, on asjaolu, et me ei tunne, et see oleks hetkel piisavalt tähtis või kiireloomuline ülesanne. Sageli lükkame korrastamist edasi, sest igapäevaelu nõuab meie tähelepanu muudes valdkondades, mis tunduvad olulisemad. Seega võib korrastamine tunduda teisejärgulisena.

2. Liigne tegevuste hulk: Meie eludes on tihti liiga palju asju mida teha ja me ei suuda neid kõiki korraga hallata. Seetõttu lükkame mõnikord kodu korrastamist edasi, sest me ei näe võimalust seda lisada juba ülekoormatud ajakavasse.

3. Puuduv motivatsioon: Kui meil puudub motivatsioon korrastada, leiame palju põhjuseid, miks mitte alustada. Kui me ei näe selget kasu või rahuldust korrastamisest, on meil raske leida energiat ja motivatsiooni selleks tegevuseks.

4. Hirm ebaõnnestumise ees: Mõnikord kardame, et korrastamisel võib midagi valesti minna või et me ei suuda seda lõpule viia. See hirm ebaõnnestumise ees võib meid takistada alustamast.

5. Emotsionaalsed sidemed asjadega: Meil võib olla emotsionaalseid sidemeid teatud esemete või asukohtadega oma kodus, mis muudavad nende koristamise keeruliseks. Me võime karta, et korrastamine tähendab nendest sidemetest loobumist.

6. Ebapiisav planeerimine: Mõnikord lükkame korrastamist edasi, sest meil puudub selge plaan või strateegia selleks, kuidas alustada ja jätkata. Ilma struktureeritud plaanita võib ülesanne tunduda ülejõu käiv.

Kuidas edasilükkamist ületada ja korrastamisega alustada:

Sea eesmärgid: Määra endale selged eesmärgid ja prioriteedid. Kui mõistad, miks korrastamine on tähtis, on sul lihtsam leida motivatsiooni.

Planeeri ja struktureeri: Loo üksikasjalik plaan, kuidas alustada ja millises järjekorras erinevaid ülesandeid teha. Struktureeritud lähenemine muudab ülesande teostatavaks ja vähendab edasilükkamise tõenäosust.

Väldi ülekoormust: Ära ürita korraga kogu kodu korrastada. Jaga ülesanne väiksemateks osadeks ja keskendu ühele ruumile või piirkonnale korraga.

Leia motivatsioon: Mõtle sellele, kuidas korras kodu võib suurendada su elukvaliteeti ja heaolu. Leia isiklikud põhjused, miks korrastada.

Kaasake teised: Kaasa pereliikmeid või sõpru, kes saavad sind aidata ja motiveerida.

Alusta väikestest sammudest: Kui oled korrastamisega pikka aega viivitanud, alusta väikeste ülesannetega. Edu saavutamine nendes annab sulle vajalikku enesekindlust ja energiat suuremateks projektideks.

Ole kannatlik: Korrastamine võib olla aeganõudev protsess. Ära oota kohest muutust, vaid ole valmis järjepidevaks tööks.

Lohutuseks sulle võin öelda, et kodu korrastamise edasilükkamine on tavaline probleem, kuid õige strateegia ja motivatsiooniga on võimalik seda ületada.

Alusta väikestest sammudest, sea selged eesmärgid ja leia rõõmu korra loomisest oma kodus.

Sageli ei suuda me lahti lasta asjadest, mida me enam ei vaja või ei taha. See raskus tuleneb hirmust, et meil ei ole midagi siis, kui me seda vajame (kui me seda kunagi vajame…). Kuid sageli ei tea me isegi, mis meil on ja nii ostame vajamineva asja uuesti. Mõnikord usume, et viskame raha minema, kui midagi ära viskame. Sageli maksab asjade hoiustamine meile rohkem raha kui nende ära viskamine. Samas peaks kodu olema elamispind, mitte hoiuruum. Mõtle, mis suhe on sul asjadega. Mida vähem me omame, seda lihtsam on olla sellega, mis meil on, ja seda rohkem hakkame hindama kõike, mis meid ümbritseb– materiaalset või muud.
Praktikas toimib professionaalne korrastaja kliendi jaoks päästerõngana, kui asjadest või projektidest tuleb loobuda, sest nende jaoks pole lihtsalt ruumi ega aega, kuid emotsionaalne side nendega hoiab loobumist tagasi ja teeb selle ebamugavaks.

Miks on loobumine nii raske?

Meie aju loob sideme kõigega, millega end ümbritseme, olgu selleks inimesed, asjad, muusika või naabruskond. See muutub tuttavaks ja kõik, mis on tuttav, on ohutu ja kulutab vähe energiat.

Loobumine, isegi sellele mõtlemine, paneb ajus tööle häiresignaali kaotuse ohtude kohta. Varem võis isegi üks kriitiline kaotus – toiduvarude, küttepuude või eluaseme osas – tähendada üksikisiku või tema kogukonna hävingut. Rääkimata lähedase kaotamise katastroofist. Seetõttu peab meie aju põhimõtteliselt ja igaks juhuks alla andma. Ja see on hea, sest see teeb meid ettevaatlikuks lähedaste, sõprade ja muude asjade kaotamise suhtes, mis on elus absoluutselt olulised.

Tänapäeva elu väljakutse on aju automaatse hoidmisrefleksi peenemaks treenimine ning oluliste ja ebaoluliste asjade eristamise õppimine. Esimesena mainitud tugedest tuleb kogu jõust kinni hoida, neid tuleb hellitada ja nende eest hoolitseda. Teisest küljest saab ebaolulistele asjadele läheneda pingevabalt ja lakooniliselt. Näiteks hooajariiete arvu saab vähendada paari riideesemeni, vabastades nii garderoobis ruumi igapäevariiete jaoks, mis ei pea enam elutoa diivanit täitma. Saate sõbrad julgemini külla kutsuda, ilma et enne paaniliselt koristada vaja oleks. Samuti ei vaja lapsed kõiki neid „parajasti moes olevaid“ mänguasju, mis ühtlaselt kogu majapidamise nurgad ja põrandad täidavad. Mida rohkem on asju, seda suurem on nende korrastamisele kuluv aeg ja energia.

Ebaolulisest lahti laskmine on vabanemine, mis annab hinnalise tulemuse: meie ruumi ja aja. Boonusena annab see meelerahu ja kerguse ning avab uusi võimalusi.

Tõenäoline tegevuste, sh korrastamise ja ka koristamise kõige keerulisem etapp on alustamine. Psühholoogide hinnangul on kuni 20 protsenti inimestest ravimatud edasilükkajad. Tegemist on eneseregulatsiooni probleemiga, kus inimene nihutab vabatahtlikult olulist ülesannet, kuigi ta teab, et see teda kahjustab. Probleemi keskmes pole teadlaste sõnul mitte niivõrd ajakontrolli puudumine, kuivõrd emotsionaalne kontroll, sest edasilükkaja tegevust seostatakse süü-, häbi- ja ärevustundega. Olen kuulnud, et halvim võimalik nõuanne kroonilisele edasilükkajale on öelda “lihtsalt tee seda”.
Krooniline edasilükkaja läheb kapiuksi avama, on nähtu poolt halvatud ja sulgeb ukse. Vahel kasvab koristustöö edasilükkaja meelest sellisesse staadiumisse, et selle alustamine tundub täiesti ületamatu. Positiivne on see, et ka kõige hullemal edasilükkajal on veel lootust: edasilükkamine on õpitud harjumus, seega on võimalik ka sellest õppida.


Kuidas edasilükkamist lahendada? Proovi neid soovitusi:
* Ära jää mõtlema, kas lahendused töötavad sinu jaoks või mitte, mine ja testi neid kohe. Tulemus võib sind ennastki üllatada.
* Ära oota õiget aega ega tingimusi, alusta kohe.
* Unista ja visualiseeri lõpptulemust, nii meelitad ennast tööle. Mõtle, mis oleks teisiti, kui sul on korras kodu, riidekapp või köök.
* Alusta väikeste sammudega. Sea endale eesmärgid ja tee plaan, mida soovid teha ja kui palju sa selle jaoks aega pühendad ning asu kohe tegutsema.
* Kiida ennast tehtud töö eest. Kui sul aitab fookust hoida edusammude nägemine, siis tee pilt enne töö alustamist ja pärast. Nii on tulemus veelgi innustavam.


Meile meeldib teha plaane. Nii nagu teevad paljud aastavahetusel uusi algusi. Kes hakkab dieeti pidama, kes trennis käima, kes läheb õppima. Kui oled seda postitust lugemas, siis on tõenäoline, et kavatsed sel aastal oma kodu korda teha ja oled ka ilmselt juba mõelnud, millest alustada. Loodan, et minu soovitused ja juhised on sulle abiks ja suunanäitajaks. Kui soovid täpsemalt teada, kuidas alustada ja mida teha, siis võta minuga ühendust ja loome koos sulle unistuste kodu.

Paljud inimesed otsivad vastust küsimusele kuidas korrastamisega alustada, sest kodune segadus tekitab väsimust, ärritust ja rahulolematust. Sageli ei ole probleem selles, et tahet või aega poleks, vaid selles, et ei ole selget alguspunkti.

Korrastamine ei alga kapist ega koristusvahenditest.
Korrastamine algab otsusest.

Miks on korrastamisega alustamine nii keeruline?

Kui küsida, miks on korrastamisega raske alustada, jõuab vastus harva laiskuseni. Palju sagedamini on põhjuseks otsustuskoormus.

Iga ese, mis on jäänud oma kohata, tekitab küsimuse:

  • kas seda on vaja,
  • kuhu see kuulub,
  • kas see jääb või läheb.

Kui selliseid lahtisi otsuseid on kodus palju, tekib vaimne väsimus. Seepärast tundub korrastamisega alustamine üle jõu käiv juba enne, kui midagi tehtud on.

Lisaks mõjutavad meid uskumused ja varasem kogemus:
äkki läheb kunagi vaja,
ära viska, see oli kallis,
sellest ei loobuta.

Need teevad otsustamise keerukaks ja segadus püsib.

Kuidas korrastamisega alustada?

Kui otsid vastust küsimusele kuidas korrastamisega alustada kodus, siis kõige olulisem on see:
ära alusta tervest kodust ega isegi tervest toast.

Alusta ühest väikesest alast, kus otsuseid on võimalik lõpetada.

Sobivad alustuskohad:

  • üks sahtel
  • üks riiul
  • üks kindel “kogunemiskoht” (nt köögitasapind või esikulaud)

Oluline ei ole ala suurus, vaid see, et sa ei tekitaks uusi lahtisi otsuseid.

Kolme otsuse reegel korrastamise alustamiseks

Korrastamisega alustamiseks piisab kolmest võimalikust otsusest:

  1. Jääb – ja saab kohe kindla koha
  2. Läheb – ära, annetusse või ringlusse
  3. Otsustan hiljem – aga kuupäevaga, mitte määramata ajaks

Kui ese ei saa kohta ega kuupäeva, jääb otsus avatuks ja segadus ei kao.

Miks väikesed sammud aitavad korrastamisega alustada?

Püsiv kord ei sünni suurtest koristushoogudest. See sünnib hetkest, kui aju kogeb, et:

  • otsus on tehtud,
  • otsus on suletud,
  • olukord on kontrolli all.

Iga lõpetatud otsus vähendab kognitiivset koormust.
Mida väiksem on koormus, seda lihtsam on järgmine samm.

Just seetõttu on väikesed sammud parim viis korrastamisega alustada.

Korrastamine ei ole ainult koristamine

Korrastamine ei tähenda lihtsalt asjade liigutamist. See on ka teadvustamise protsess:

  • miks ma midagi hoian,
  • millest on raske loobuda,
  • milline kogus on minu jaoks päriselt hallatav.

Kui neid küsimusi ei küsita, võib kodu ajutiselt korras olla, kuid segadus tuleb tagasi.

Kuidas teada, et oled korrastamisega õigesti alustanud?

Sa oled õigel teel, kui:

  • otsuseid on igapäevaselt vähem,
  • asju on lihtne oma kohale tagasi panna,
  • kodu ei nõua pidevat mõttes “haldamist”,
  • tunned rohkem rahu, mitte rohkem survet.

Korrastamine, mis toetab elu, ei ole nähtav pingutus.
See on vaevumärgatav kergus.