Tag Archive for: korrastamine

Mis on koduhäbi?

Väsinud naine istub segamini elutoas, ümbritsetud mänguasjadest ja riietest – kujund väsimusest ja kodusest ülekoormusest.

Mõtted nähtamatust tundest, mida paljud kogevad, aga millest vähesed räägivad

Kas oled tundnud, et su kodu väsitab sind ära?
Et seal ei ole mõnus olla. Et kõik on natuke liiga palju. Ja et enne, kui keegi võib tulla, peab saama kõik korda.

Ma kuulen seda väga tihti.
Inimesed ütlevad: “Ma kutsuks korrastaja, aga enne peaks siin endal kõik korda tegema.”

See ütleb palju rohkem, kui lihtsalt “mul on segamini”.
See ütleb: ma ei taha, et keegi arvaks, et ma ei saa hakkama.

Mis on koduhäbi ja miks see tekib?

Oled sa kunagi mõelnud, miks sul on piinlik, kui keegi äkki külla tuleb? Või miks sa tunned, et enne ei saa külalisi kutsuda, kui kodu on täiesti korras? Seda nähtust nimetatakse koduhäbiks – ja Eestis pole sellest seni eriti räägitud.

Mina Korraloojana usun, et me peaksime seda endale teadvustama. Koduhäbi ei ole lihtsalt korratuse küsimus. See on sügavam emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab meie heaolu ja enesetunnet.

Koduhäbi on sügavam kui lihtsalt piinlikkus sassis esiku pärast. See on tunne, et su kodu ütleb sinu kohta midagi häbiväärset. Midagi, mida tuleks varjata.

Psühholoog Brené Browni sõnul on häbi seotud uskumusega, et “minuga on midagi valesti”. Kui see uskumus hakkab seostuma koduse kaose, ülekuhjatud kappide või katkise diivaniga, hakkame end alateadlikult samastama selle kõige väärtusetusega.

Koduhäbi võib tekkida ka siis, kui kodu ei vasta meie sisemistele ootustele või välisele survele. Kui me ei suuda kodu hoida „korras“, tundub, nagu me poleks ise korras.

Kuidas koduhäbi meid mõjutab?

Me ei räägi sellest otse, aga see mõjutab meie valikuid ja enesetunnet. Me tunneme survet, et kodu peab vastama standarditele – ja kui ei vasta, tunneme, justkui meie ise poleks piisavad.

Põhjuseid on mitmeid:

  • Tugev isetegemise kultuur: Abi küsimine tundub nõrkusena.
  • “Tubli tüdruku” sündroom: Meid on kasvatatud nii, et kui kodu on korras, oled ka ise justkui tubli ja usaldusväärne. Korras kodu on viis näidata, et saad eluga hakkama. See loob tugeva sisemise surve hoida kõike kontrolli all – isegi siis, kui tegelikult oled väsinud või ülekoormatud.
  • Säästmise ja säilitamise kultuur: Meid on kasvatatud mõttega, et “kõike võib kunagi vaja minna”. See hoiak on aidanud meid läbi kitsastest aegadest, aga samas on jätnud meid ka asjade alla lõksu. Asjad kuhjuvad, sest neist loobumine tundub raiskamisena või austuse puudumisena vanemate põlvkondade suhtes.
  • Sotsiaalmeedia idealiseeritud kodud: Teiste klanitud interjöörid suurendavad tunnet, et oma kodu ei ole piisav.

Meile on õpetatud, et asju ei visata ära, sest kõike võib kunagi vaja minna. See aitas vanasti rasked ajad üle elada, aga täna võib see kaasa tuua olukorra, kus kodus on liiga palju kraami ja sellest on raske lahti lasta. Sellest võib kasvada koduhäbi.

Mulle on räägitud lapsepõlvekodudest, kus kõige olulisem oli see, kuidas välja paistame. Isegi kui kodused suhted ei olnud kiita, pidi avalikkuse ees jääma mulje, et kõik on korras – riided olid korralikud, auto kaasaegne ja suhtumine väärikas. See kuvandist kinnipidamine võis varjutada tegelikku olukorda kodus ning õpetas meile juba varakult, et tähtis ei ole see, kuidas me end päriselt tunneme, vaid see, mida teised näevad.

Sotsioloogid, nagu Erving Goffman, on kirjeldanud sellist nähtust kui “esitluse lavastamist” – olukorda, kus inimene loob oma käitumise ja välise kuvandiga sobiva versiooni endast vastavalt ühiskondlikele ootustele.

Eestlaslik tagasihoidlikkus ei tähenda, et muret pole.
Meil on kombeks oma raskused ära taluda, mitte jagada. Sageli arvame, et peame üksi hakkama saama, et abi palumine on märk nõrkusest või saamatusest. Aga tegelikult on kodu meie elu peegel – ja kui kodu ei toeta sind, on sul õigus ja võimalus midagi muuta.

Abi küsimine võib tunduda harjumatu, aga see ei näita, et sa ei saa hakkama – see näitab, et sa hoolid enda heaolust ja otsid viisi, kuidas oma elu lihtsamaks ja toetavamaks muuta.

Ka päris väikese sammuga võib hakata tundma, et kodu on koht, kus on hea olla – mitte koht, mida varjata.

Mis aitab päriselt?

6 praktilist sammu koduhäbi vähendamiseks – Korralooja soovitab

1. Pane tähele, millal häbitunne tekib
Kas see juhtub, kui keegi ootamatult ukse taha tuleb? Kui lapsed toovad sõbra külla? Kui sotsiaalmeedias näed „ideaalseid kodusid“?

2. Jagatud mure
Häbi kahaneb, kui me saame sellest usaldusväärse inimesega rääkida. Kui jagad mõnda mõtet või tunnet lähedasega, võib üllatada, kui paljudel on sarnane kogemus.

3. Kui paljut sa tegelikult vajad?
Kõike ei pea alles hoidma. Proovi näiteks sellist kokkulepet: kui koju tuleb uus asi, siis midagi läheb ka kodust välja. Lihtne viis tasakaalu loomiseks.

4. Järjepidevus
Viis minutit koristamist või korrastamist on rohkem kui mitte midagi. Iga väiksemgi tegevus annab selguse- ja kontrollitunde.

5. Märka ja muuda mustreid
Kui mõtled: “ma olen lohakas”, siis kas see on ikka tõsi? Või: “Ma ei ole õppinud, kuidas oma kodu korrastada nii, et see toetaks mind.” Vahel me lihtsalt mõtleme asjad keeruliseks endale.

6. Alati on võimalus

 Vahel piisab kui saad kelleltki inspiratsiooni ja motivatsiooni. Abi küsimine ei näita nõrkust – see näitab, et hoolid iseendast. Abi küsimine on tugevus, mitte nõrkus. Olgu see sõber, pereliige või professionaalne korraldaja – toetus võib olla just see, mis aitab sul alustada.

Mis aitab, kui tunned koduhäbi?

Koduhäbi väheneb tegutsedes, mitte ainult mõeldes.

Siin on mõned soovitused, mida Korraloojana soovitan:

  • Alusta ühest väikesest kohast – näiteks ühest sahtlist või kategooriast. Juba alustamine loob eduelamuse.
  • Ära oota täiuslikku päeva või hetke – 10 minutit on parem kui mitte midagi.
  • Ära tee seda üksi, kui ei taha – räägi sõbraga, kutsu appi professionaal või tee seda kellegagi koos.
  • Jälgi oma mõtteid. Kui tabad end mõttelt „see peaks juba valmis olema“, küsi hoopis: mida ma vajan, et edasi tegutseda?
  • Ole enda vastu leebe. Sina ei ole segadus. Sul lihtsalt on segadus – ja see on muudetav.

Kodu ei peaks olema koht, mille põhjal sind hinnatakse või kus sa pead tõestama, et saad hakkama.
Kodu võiks olla selline, mis toetab sind – sinu igapäevaelu, sinu väsimust ja sinu rõõme.

Aitab see, kui saad kellegagi rääkida.
Aitab see, kui saad oma tundeid jagada.
Aitab see, kui sind kuulatakse ilma hinnanguteta.
Aitab see, kui keegi vastab empaatiaga, mitte nõu või kriitikaga.

Ja mõnikord aitab kõige rohkem see, kui julged abi vastu võtta. Kui sa tunned, et koduhäbi takistab sul kutsuda külalisi või nautida oma ruumi, siis tea – sa ei ole üksi. Kirjuta mulle ja leiame koos lahenduse, mis toob su koju tagasi kerguse ja selguse.

Kui pead korrastama kellegi teise elu – eriti siis, kui ta veel elab

Karp mälestusesemetega teise elu korrastamine emotsionaalsel tasandil

Kui kellelgi on kodus asju, mis tunduvad sulle ülearused, aga ta on endiselt elus, võib korrastamine teise elu tekitada emotsioone ja dilemmasid. Väga paljud inimesed jagavad minuga, kui raske on korrastada lahkunud vanemate kodu või sünnikodu.
Aga eriti keeruline on see, kui vanemad on veel elus, kuid vanad ja abitud – siis võib korrastamine tunduda neile kui märk sellest, et nad ei saa enam ise otsustada.
Ja see teebki asja keeruliseks.

Minul on isiklikult kaks väga erinevat kogemust. Miks korrastamine on tundlik teema, kui see puudutab lähedasi?

Vanaema: „Ma ei ole veel surnud…“

Kunagi, kui ta veel elas, viisime tema toast välja jalanõudekapi, mis meile tundus lihtsalt üleliigne. Selle peale vanaema solvus ja ütles:

„Ma ei ole veel surnud, et te minu asju toast välja viite.“

See lause jäi mind saatma. Tema jaoks ei olnud see lihtsalt kapp või kingad – see puudutas tema väärikust, ruumi ja kohalolu.
Alles hiljem sain aru, kui sügavalt võivad inimesed tajuda, et nende elu üle hakatakse otsustama ilma nendeta – isegi väikeste tegude kaudu.

Ema: „Täinahka läheb ka 100 aasta pärast tarvis“

Meil olid emaga korrastamisest täiesti erinevad arusaamad.
Tema väljend oli tihti:

„Täinahka läheb ka 100 aasta pärast tarvis.“

Teisisõnu: mitte midagi ei tohi ära visata, sest äkki on kunagi vaja.
Mina tahtsin korda ja ruumi – temale olid asjad turvatundeks ja meenutuseks kunagisest asjade puudusest.

Lõpuks pakkusime talle sünnipäevaks remondi tema toas. Üllatuseks ütles ta lihtsalt:

„Tehke, mis tahate.“

Tol hetkel tundus see ootamatu leevendus. Alles hiljem sain aru, et tegelikult teadis ta, et tal ei ole enam palju elada jäänud.
Ja see pani mind hiljem, peale tema surma, asju sorteerides sügavalt mõtlema:
kas ta juba siis teadis? Kas ma oleksin pidanud rohkem kuulama, vähem tegutsema?

Mind puudutas väga ka Soome dokumentaalfilm Tavarataivas, kus peategelane, viies oma vanaema hooldekodusse, võttis tema kodust kaasa ainult ühe eseme – karbi, kus vanaemal alati kommid sees olid.

See karp ei olnud väärtuslik raha mõttes, aga ta ütles, et see meenutas talle kõige rohkem vanaema ennast.

See pani mind mõtlema:

Miks me üldse midagi alles hoiame? Kas selle pärast, et see on päriselt oluline –või selle pärast, et me kardame lahti lasta?

Mida ma olen sellest õppinud

Siin on mõned mõtted, mis on mind korrastamise ja leinaga toimetulekul aidanud:

  • Asjad on sageli rohkem emotsioonid kui vajadused.
    Kui keegi neist loobuda ei taha, uuri, mida ta tegelikult kardab kaotada.
  • Anna vanemale sõnaõigus, isegi kui ta enam hästi ei jaksa.
    Küsi, mis on talle oluline. Ka siis, kui tundub, et “ta ei hooli”.
  • Kui sorteerimine tuleb peale surma, siis ära torma.
    Tee seda endale sobivas tempos – mõnikord vajab see mitu ringi. Igas voorus tekib uus selgus. Ja see on täiesti normaalne.
  • Leia sümbolesemed.
    Kõike ei saa ega peagi alles hoidma, aga paar tähenduslikku asja võivad olla piisavad.
  • Räägi oma lastega, kui sina oled see vanem.
    Mida sa tahad, et nad sinu asjadega hiljem teeksid? Kas nad üldse teavad?

Lõpetuseks

Me elame ajastul, kus räägitakse loobumisest ja korrastamisest.
Aga me ei tohi unustada, et inimese asjad pole kunagi lihtsalt asjad.
Neis on elu, suhted ja vaiksed kokkulepped.

Kui oled praegu selle keskel – vanema kodu, tühja toa, lahtivõtmata kapi ees –
siis tea: sa ei ole ainus.

See on raske, sest sa ei sorteeri ainult esemeid.
Sa korrastad ka mälestusi, suhteid ja mõnikord ka iseennast.

Kui tunned, et vajad tuge või selgust, siis tea, et ma saan korrastajana sulle selles protsessis toeks olla – empaatilise kõrvaltvaataja, kaasamõtleja ja praktilise abilisena. Kui pead korrastama kellegi teise elu ja tunned, et see on keeruline või emotsionaalselt koormav, siis sa ei pea sellega üksi hakkama saama. Võta ühendust, leiame koos lahenduse.

Korralooja juhend perele: 6 lihtsat sammu kergema elu poole

Stiilselt korrastatud elutuba, kus igal esemel on oma koht – minimalistlik ja funktsionaalne ruum.

Korrastamine ei ole lihtsalt asjade paigutamine – see on oma elu, harjumuste ja väärtuste teadlik suunamine. Kui oled otsustanud korrastada kogu kodu, on oluline luua süsteem, mis sobib just teie pere eluviisiga. See juhend aitab sul luua selgust, lihtsust ja rahu – samm-sammult, ruum ruumi haaval.

Aeg ei kao – ta täitub valikutega

Üks sagedasemaid põhjuseid, miks korrastamisega ei alustata, on: “Mul pole aega.”
Aga aeg ei kao kuhugi – ta täitub valikutega. Mõned on teadlikud, teised harjumusest. Iga “jah” millelegi on samal ajal “ei” millelegi muule. Küsimus on: millele?

Korrastamine ei ole lihtsalt kodune ettevõtmine. See on viis vaadata ausalt otsa sellele, millele me anname oma tähelepanu, energia ja ruumi.
See on viis vabastada oma päev liigsest mürast – kõigest, mis röövib tähelepanu, energiat ja sisemist rahulolu.

Kas see on unistus – või harjumus?

Kas korratus ja tolm on tõesti sinu loomulik elukeskkond?
Kas närviline otsimine, kuhjuvad hunnikud ja alateadlik rahulolematus kuuluvad paratamatult igasse päeva?

Mina ei usu, et kaosest peab tegema oma identiteeti.
Ma ei usu, et korratus, kuhjumine ja pidev ülekoormus on loomulik osa elust, millega me peame lihtsalt leppima.
Ma ei usu, et see on “lihtsalt meie pere teema”, mida tuleb põlvest põlve edasi kanda.

Mitte selleks, et olla tubli või teistele meeldida – vaid selleks, et sul oleks kergem olla iseendas kohal.
Me kõik kanname midagi edasi. Küsimus on, mida me valime edasi kanda.

Korrastamine on valik. Valik taibata, märgata ja hakata ise kujundama oma ruumi – ja oma elu – nii, et see oleks kooskõlas sellega, mida sa tegelikult vajad ja väärtustad.

Kuidas korrastada kogu maja ja hoida loodud korda:

1. Alusta tähendusest, mitte asjadest

Enne kui hakkad korrastama, küsi endalt (või perega koos):

  • Millist elu me tahame selles kodus elada?
  • Millised tegevused ja harjumused toetavad meie heaolu?
  • Mis meid segab? Mis on üleliigne?

See loob fookuse ja aitab otsustada, mida alles hoida ja millest loobuda.

2. Alusta lihtsamast – mitte kõigest korraga

Eduka korrastamise võti on järjepidevus, mitte kiirus.
Vali kindel rütm – näiteks üks ala nädalas või 30 minutit päevas.
Keskendu korraga ainult ühele ruumile või alale: kapp, riiul, sahtel, kast.

3. Korralooja korrastussammud

  1. Vali väike ala ja tee see täiesti tühjaks – ainult tühi pind toob nähtavale kogu pildi.
  2. Kõik, mis on prügi, on prügi! Korja see kokku ja sorteeri liigiti.
  3. Puhasta tolmust sahtel, kapp, riiul.
  4. Koonda esemed kategooriatesse (nt raamatud, mänguasjad, tööriistad).
  5. Küsi iga asja kohta: Kas see teenib mind täna? Kas see on mulle vajalik või armas? Kas see kuulub siia ruumi (sahtlisse)?
  6. Loobu asjadest, mis ei loo sulle väärtust, mida on topelt või mis ei lase sul hingata.
  7. Sorteeri alles jäävad esemed ja paiguta need loogiliselt – nii, et neid oleks lihtne kasutada.
  8. Märgista kastid või riiulid vajadusel – lihtsus loob kerguse.

4. Kogu pere kaasamine

Igal pereliikmel peaks olema võimalus panustada.
Kaasa lapsi vastavalt nende vanusele ning toeta neid oma valikute tegemisel.
Anna neile ruumi otsustamiseks – usaldus kasvatab iseseisvust rohkem kui kontroll.

Kui laps saab ise otsustada oma asjade üle ja iga väikest sammu märgatakse, sünnib koostöö.
Koos korrastamine ei loo ainult korda – see kasvatab usaldust, oskusi ja enesekindlust.

5. Kuidas hoida loodud korda igapäevaselt

  • Kui igal asjal on oma koht, on lihtsam korda hoida.
  • Iga päev 5–10 minutit “korra taastamise” aega (nt enne magamaminekut).
  • “Üks sisse, üks välja” – iga uue asja saabumisel loobu ühest olemasolevast.
  • Iga nädal üks väike ülevaatus – kas süsteem töötab, mis vajab kohandamist?
  • Märka, millal segadus taas tekib – see on võimalus süsteem uuesti üle vaadata.
  • Ära oota täiuslikkust – piisavalt hea ja rahulik keskkond on eesmärk.

6. Iga asi, millest loobud, vabastab killukese su tähelepanust.


Kui sa ei ole kindel, kas midagi on vaja, või ei suuda veel otsustada, pane see Ajutisse kasti. Lisa kuupäev. Kui 6 kuu või aasta jooksul ei ole sa sealt midagi võtnud, siis sa ei vaja neid esemeid.
Ära hoia asju lihtsalt harjumusest. Anna ära. Loobu. Vii minema.

Näiteks: kui su garderoobis on riided, millesse loodad juba kolmandat aastat mahtuda, siis võib-olla on aeg neist loobuda.
Hoides neid alles, hoiad ka ruumi kinni. Igal hommikul, kui need riided su silme eest läbi käivad, meenutavad nad midagi, mida sa veel pole teinud – mitte seda, mida sa juba oled saavutanud.

Premeeri end siis, kui eesmärk on saavutatud.
See loob tunde, et sa ei loobu millestki, vaid liigud millegi poole.
Nii ei ole tegemist mitte pettumusega, vaid teadliku valikuga anda oma ruumile ja kehale selgem tähendus. See ei tekita tunnet, et oled millestki ilma jäänud – vaid näitab, et oled valinud teadlikult ja enda kasuks.

Korrastamine aitab mõista, mida sa päriselt vajad ja väärtustad.
Korras kodu ei ole eesmärk omaette, aga segadus ei peaks olema ka vabandus.
Et “vahet pole – see on lihtsalt meie pere teema” ei muutuks õigustuseks, miks kaos on okei.

Korralooja usub, et just korras kodus on palju mõnusam koos olla.
Rahu on kergem märgata. Ja lastele on lihtsam eeskujuks olla.

Kodu, kus on vähem, võimaldab elada rohkem.

Samm korraga – ja kõik muutub.

Kui tunned, et sinu pere vajab tuge, et kodus süsteem luua, võta minuga ühendust – aitame koos su eluruumi kergemaks ja selgemaks muuta.

Korrastamine ei alga riiulist, vaid julgusest endale otsa vaadata

Miks ruum ei muutu enne, kui me oleme valmis endaga tõtt vaatama?

Korrastamine pole kunagi ainult kappide tühjendamine ja asjade sorteerimine. See protsess võib tuua pinnale palju enamat. Olen kogenud olukordi, kus kliendi kodus liikudes ja esemeid puudutades muutub õhkkond pingeliseks.

Kaos ei ela ainult kappides. See elab sageli ka meie sees.
Korrastamine puudutab alati inimest ennast – tema lugu, mälestusi ja kaitsemehhanisme.

„ Suhe asjadesse võib olla viimane side kellegi, mõne ajahetke või oma varasema minaga.“

Mõni asi pole lihtsalt asi

Esemed ei ole kunagi lihtsalt asjad. Sageli peegeldavad asjad meie mälestusi, identiteeti või isegi kaitset. Kliendi jaoks, kel on ATH, võib kast müügiasjadega olla viis, kuidas endas korda ja kontrolli hoida.

Ostuimpulsid on enamasti viis ärevusega toimetulekuks – lootus tekitada tunne, et tehakse midagi kasulikku või vajalikku. Kui korrastaja selle kasti ära viib, võib see tunduda isikliku rünnakuna, isegi kui see oli eelnevalt kokku lepitud.

Asjad loovad meile turvatunde ja justkui kaitsekihi. See on näiline turvalisus, mille varjus ei pea tegelema oma tegelike tunnetega.

„Kui ma loobun sellest esemest – kes ma siis olen?“

Kui inimene peab otsustama, kas midagi ära visata, pole see alati loogiline otsus. See on emotsionaalne otsus.
Kas ma kaotan tükikese endast?

See seletab, miks nii paljud inimesed tahavad korda, aga ei suuda sellega lõpuni minna. Neil pole sisemist vajadust ega kindlust mis toob kaasa asjadest loobumine.

Laps näeb, kui sa pingutad

Peremustreid ei saa ruumist lahutada. Kui ema kogub, sest tema ema elas puuduses, on see ellujäämise mälu. Kui isa ei talu segadust, sest tema lapsepõlv oli kaootiline, on see tema katse hoida sisemist rahu.

Lapsed on selle kõige peeglid.
Kui laps kiidab ema vaikselt korrastaja kuuldes, ei ole see lihtsalt armas hetk. See on sõnum:
„Ma näen, et sa pingutad.“
Või halvemal juhul:
„Ma tunnen, et sa vajad mu toetust, et mitte murduda.“

Korrastaja kohalolu võimendab nähtamatut

See, et korrastamise käigus tulevad esile emotsioonid, on loomulik. Kui inimene sel hetkel nutab, ärritub või tõrjub korrastajat, ei ole see midagi ebatavalist.

Korrastaja võib olla esimene inimene, kelle juures klient tunneb, et tunded on lubatud.
Mõnikord aga võib korrastaja kohalolek panna inimese alateadlikult kaitsesse – seisundisse, mis seni on aidanud tal ellu jääda. See võib väljenduda pingelises õhkkonnas, arusaamatustes või ootuses, et keegi tuleks ja lahendaks kõik probleemid tema eest.

Miks korrastajat ei kutsuta – ja miks see otsus võib kõike muuta

Põhjuseid on mitmeid:

  • Koduhäbi
  • Uskumus, et „ma peaksin ise hakkama saama“
  • Hirm, et keegi näeb, kuidas ma tegelikult elan
  • Erinevad arusaamad sellest, mida üldse tähendab „korras kodu“ – kas see on puhtad pinnad või rohkem hingamisruumi?

Vahel on korrastaja kutsumine ühe pereliikme appihüüd:

„Ma ei jaksa enam. Ma ei saa keskenduda. Ma tunnen, et kodu koormab mind.“

Sellistes olukordades pole korrastamine lihtsalt sorteerimine. See on katse taastada kontrolli, selgust ja turvatunnet. Aga see võib tuua nähtavale ka kõik allasurutud pinged, mis seni on püsinud vaiba all.

“Nii nagu koristades kerkib tolm, nii kerkivad korrastades esile peremustrid, emotsioonid ja rollid.”

Miks korrastaja ei saa (ja ei tohi) kõike lahendada

Korrastaja peab säilitama professionaalsuse ja oma rolli. Märgata – aga mitte sekkuda. Ta ei ole pereterapeut. Ja mõnikord tuleb teha keeruline, ent vajalik otsus: panna protsess pausile või lõpetada koostöö.
Et mitte jääda osaliseks milleski, mis vajab hoopis teistsugust tuge.

Kui kodus on kaos, pole see ainult asjade küsimus

Korrastamine on teekond seestpoolt väljapoole. Alles siis, kui ollakse valmis kohtuma oma hirmude, mälestuste ja sisemiste tõrgetega, saab muutuda ka ruum enda ümber.

Mõnikord tuleb enne korda teha paus, võtta aeg maha, et järele mõelda, mida sa tegelikult vajad.

Paus ei tähenda allaandmist. See on teadlik otsus enne järgmist sammu.

“Korrastamine ei alga riiulist. See algab julgusest endale otsa vaadata. Lubada minna sellel, mis on muutunud liigseks. Teha ruumi uuele.”

Soovitus enne korrastamist:

Enne kui alustad korrastamist, küsi endalt ausalt:
Mida ma loodan selle kaudu saavutada?
Mida ma tegelikult vajan – rohkem ruumi, rohkem rahu, midagi muud?

Kui su siht on selge, on palju kergem teha valikuid, mis viivad sind päriselt edasi.

Kui tunned, et sind takistab julgus alustada, mitte riiulid, võta ühendust – koos leiame tee ruumi, mis toetab sind.

Loetelu, millest alustada: asjad, millest võid kohe vabalt loobuda

Korrastamata lastetuba, segamini voodi ja laual asjad

Kui kodus on liiga palju asju, siis tekib üsna kiiresti ka tunne, et kõik on segamini. Aga kust alustada?

Hea uudis on: sul ei pea olema suurt plaani, et teha esimene samm korrastuse suunas.
Piisab, kui võtad ette just need esemed, mille puhul pole kahtlustki – neid pole sinu elus enam vaja.

Et see oleks lihtsam, panin kokku A4 suuruses nimekirja esemetest, millest saad kohe loobuda. See on täiesti tasuta allalaaditav ja mõeldud selleks, et tekitada esimene hoog ja ruum.

Laadi alla: Loetelu esemetest, millest võid kohe vabalt loobuda (PDF)

Miks just need esemed?

See nimekiri ei sisalda keerulisi otsuseid.
Sinna kuuluvad:

  • katkised ja puuduvate osadega esemed,
  • vanad kosmeetikatooted,
  • riided, mis ei sobi ega meeldi,
  • köögitarbed, millel puudub kaas või funktsioon,
  • mänguasjad, millest lapsed on välja kasvanud.

Need on asjad, mille puhul ei pea kaua mõtlema – millest loobumine aitab sul kohe tunda selgust ja kergendust.

Küsi endalt:

Kas ma ostaksin selle eseme täna uuesti?
Kas see toetab minu elu praegu – või takistab seda?

Korrastamine ei pea olema kurnav.

Vastupidi – see võib olla selgust ja enesekindlust loov tegevus, kui valid õiged stardipunktid.

Kui soovid rohkem tuge, süsteeme või tugevat alust oma kodus (või kontoris), võid julgelt kirjutada – olen siin, et sind toetada. Konsultatsioon on inspireeriv, hinnanguvaba ja 100% sinu vajadustele keskendunud.

Lae nimekiri alla, prindi välja ja tee esimene liigutus. See on lihtsam, kui tundub.
Laadi PDF siit alla

21 põhjust, miks me asju omame

Oled sa kunagi mõelnud, miks sul nii palju asju on? Miks hoiad alles esemeid, mida sa ei kasuta, või suveniire, mida sa isegi ei mäleta? Tihti kogume asju harjumusest või emotsioonide tõttu, ilma et päriselt mõtleksime, miks me seda teeme.

See nimekiri toob välja 21 põhjust, miks me armastame asju omada. Mõni põhjus on praktiline, teine aga seotud emotsioonidega, nagu nostalgia või turvatunne. Loodetavasti aitab see sul paremini mõista, miks sa oma asju hoiad, ja ehk annab julgust vabaneda neist, mis sulle enam rõõmu ei paku.

Võta seda nimekirja kui väikest peeglit – võimalust vaadata oma asjadele ja nende tähendusele uue pilguga.

  1. Mälestused: Esemed meenutavad minevikku, olulisi sündmusi või inimesi, keda me hindame.
  2. Emotsionaalne side: Mõned asjad kannavad meie jaoks erilist tähendust, näiteks kingitused lähedastelt.
  3. Turvatunne: Asjade omamine annab tunde, et oleme paremini valmis ootamatusteks.
  4. Identiteet: Esemed väljendavad, kes me oleme ja mida tähtsaks peame.
  5. Hirm kahetsuse ees: “Äkki läheb kunagi vaja” hoiab meid tihti asju alles hoidmas.
  6. Staatus ja prestiiž: Luksuslikud ja haruldased asjad aitavad näidata meie positsiooni ühiskonnas.
  7. Sotsiaalne surve: Reklaamid ja ümbritsev keskkond tekitavad tunde, et meil peaks midagi olema.
  8. Nostalgia: Esemed viivad meid tagasi mälestustes meeldivatesse aegadesse.
  9. Esteetiline nauding: Meile meeldivad ilusad ja visuaalselt atraktiivsed asjad.
  10. Kingitused: Hoiame alles kingitusi, isegi kui need meile ei meeldi, et mitte solvata andjat.
  11. Emotsionaalne tühimik: Mõned ostud aitavad täita kurbust, üksindust või stressi.
  12. Hirm tuleviku ees: Esemed tunduvad vajalikud juhuks, kui midagi juhtub.
  13. Harjumus: Pikaajaline kogumine muutub automaatseks tegevuseks.
  14. Kultuur ja traditsioon: Mõned esemed kannavad edasi meie pärandit ja identiteeti.
  15. Hobid ja loovus: Paljud asjad toetavad meie huvisid ja loomingulisi tegevusi.
  16. Praktilisus: Omame asju, sest need on vajalikud igapäevaelus.
  17. Kasulik väärtus: Mõned esemed tunduvad investeeringuna või võivad kunagi väärtust juurde saada.
  18. Soov täita ruumi: Täis ruum tundub hubasem ja kodusem kui tühi ruum.
  19. Heaolu: Mugavad ja kodused asjad muudavad elu lihtsamaks ja nauditavamaks.
  20. Uue ihalus: Soov omada uusi ja paremaid esemeid, et end paremini tunda.
  21. Mida rohkem, seda parem: Mõtteviis, et suurem kogus esemeid võrdub suurema eduga või õnnega.

Seda nimekirja vaadates tasub küsida endalt:

Millised põhjused kehtivad minu puhul? Kas need põhjused on kooskõlas minu väärtuste ja elustiiliga?


Kui hakkad asju teisiti vaatama, proovi alustada väikestest sammudest. Näiteks vali üks kapp või sahtel ja küsi iga asja kohta:“Kas see lisab minu ellu väärtust? Kas see teeb mind õnnelikuks?”
Selline analüüs aitab luua teadlikuma suhtumise asjadesse ja leida tasakaalu omamise ning vabaduse vahel.

Kui mõistmine asjade taga äratas sinus uue soovi vabastada ruumi ja kergemat elu, võta minuga ühendust — koos loome sulle selgema ja mõtestatud kodu.

5 praktilist nõuannet: Kuidas kaasata pere kodutöödesse

Kodu, kus kõik osalevad, ei sünni juhuslikult.


See on teadlik valik ja ühine otsus luua süsteem, mis töötab kõigi pereliikmete jaoks. Kui igal inimesel on oma roll ja vastutus, muutub kodu meeskonnaks, mitte koormaks. Sellises kodus ei pea keegi üksi kõike tegema, sest kord, koostöö ja hoolivus on jagatud.

Me oleme harjunud arvama, et kodu korras hoidmine on ühe inimese töö. Tegelikult saab sellest kergem ja rõõmsam protsess siis, kui kõik osalevad. Kui laps paneb oma mänguasjad ise ära ja partner hoolitseb köögi eest, tekib järk-järgult uus tasakaal. Kodu kus kõik osalevad muutub paigaks, kus valitseb rahu ja austus – mitte lõputu tegemata tööde nimekiri.

1. Alusta suhtlemisest

Kodutööde jagamise eelduseks on avatud suhtlus. Arutage, mida “korras” kodu tähendab teie pere jaoks, sest kõigil võivad olla erinevad puhtusenormid. Kompromissideni võiks jõuda, leppides kokku minimaalsetes standardites, näiteks millal peaks teatud töö olema tehtud, ja jagades vastutust nii, et see arvestaks iga pereliikme tugevusi ja eelistusi. Näiteks võib üks pereliige hoolitseda koristamise eest hommikuti, teine õhtuti, või jaotada ülesanded ruumide kaupa. Rõhutage, et kodutööd on meeskonnatöö ja igaühe panus on oluline.

Nõuanne: Kui nimekirja koostamine tundub keeruline, võib alustada lihtsamatest ülesannetest. Näiteks leppige kokku ühised standardid, nagu “nõud pestakse igal õhtul” või “põrand pühitakse kaks korda nädalas”. Lisaks võiks kokku leppida, et igaüks paneb oma nõud pärast sööki nõudepesumasinasse. Samuti võib ülesandeid mitmekesistada, näiteks jagades koeraga jalutamise päevad pereliikmete vahel. Kui keegi ei jõua oma ülesannet täita, võiks arutada, kas vahetatakse ülesandeid või aidatakse vajadusel teineteist.

2. Selgitage ootusi ja jagage konkreetseid ülesandeid

Sageli tekib segadus, sest ootusi ei ole piisavalt selgelt väljendatud. Kui soovite, et keegi koristaks köögi, selgitage täpselt, mida see hõlmab – kas ainult nõude pesemist või ka tasapindade puhastamist ja põranda pühkimist. Kirjeldage selgelt iga ülesande piire ja kvaliteedi ootusi, et vältida pettumust.

Nõuanne: Kui visuaalse tabeli koostamine tundub liiga aeganõudev, võite kasutada lihtsamat alternatiivi, näiteks kleepida köögi seinale nimekirja põhiülesannetest ja nende sooritamise aegadest. Taimeri kasutamine võib motiveerida, määrates konkreetse aja töö lõpetamiseks. Selgelt märgitud ajapiirangud aitavad vältida ülesannete venimist ja hoiavad pereliikmete energiataset. Ka vaid 10-15 minutit igapäevaseid töid võib anda märkimisväärse panuse kodu korrashoidu.

Digitaalne lahendus: Kaaluge kodutööde jagamist Google kalendris või muus planeerimisrakenduses. Kalendrisse saab märkida tööde sooritamise tähtajad ja vastutajad, mis lihtsustab jälgimist. Lisaks võib kasutada jagatud vestlusplatvorme, nagu WhatsApp või Trello, kus saab jagada juhiseid ja tööde edenemist. Näiteks võib Trellos olla igaühele oma nimega veerg, kus ülesanded liiguvad “tegemata” kategooriast “valmis” kategooriasse, mis annab selge ülevaate tööde edenemisest.

3. Kohanda ülesanded vastavalt vanusele

Kodutööd peaksid olema iga pereliikme jaoks sobivad ja eakohased. Lasteaialapsele on oluline esmalt näidata ja õpetada, kuidas töid teha, samas kui teismelisega saab kokku leppida kindlates vastutusalades.

Nõuanne lasteaialapsele: Tee koristamisest mäng. Koristage koos ja korraldage “värvide sorteerimine”, kus laps peab leidma ja paigutama kõik sama värvi mänguasjad ühte kasti. See arendab nii korrastamist kui ka värvitundmist. Koristage koos ja korraldage “aardejaht”, kus iga ülesande täitmine viib lähemale preemiale. Selgita lapsele, et igal asjal on oma koht ja et mänguasjad vajavad samuti oma “voodit”.

Nõuanne teismelisele: Koosta koos temaga nädalaplaan, kus ta valib ise sobivad kodutööd. Näiteks võib ta hoolitseda oma toa korrashoiu, aidata nõude pesemisel või prügi sorteerimisel. Samuti võib ta võtta vastutuse lihtsamate toidukordade valmistamise või pesu kokkupanemise eest. Arutage tööde mahtu ja ajakulu, et ootused oleksid selged ja realistlikud. Lepi kokku tööde valmimise tähtajad, kuid anna teismelisele vabadus otsustada, millal need tehtud saavad. See arendab vastutustunnet ja enesejuhtimise oskust.

4. Motiveerige ja tunnustage

Motivatsioon on edu võti. Tunnustage iga pereliikme panust, olgu nad väikesed või suured. Väiksematele lastele sobib näiteks rõõmus kiitus või väike preemia, nagu lisaminutid lemmiktegevuseks. Teismelistele võib olla motiveeriv, kui tunnustate nende iseseisvust ja vastutustunnet, näiteks kiites nende isikliku panuse eest või andes neile suurema sõnaõiguse pereotsustes. Rõhutage, et kodu korrashoid on kogu pere ühine panus ja loomulik osa igapäevaelust, mitte eraldi pingutus. Preemiad võivad olla väikesed ja lihtsad, kuid kindlasti märgake igaühe panust.

Nõuanne: Kui punktisüsteemi rakendamine tundub keeruline, proovige alternatiivseid motiveerimisviise. Näiteks võite pidada “tänupäevikut”, kuhu kirjutate igaühe panuse üles, või korraldage kord nädalas “kiituse ring”, kus iga pereliige saab teisi tunnustada. Premeerige pereüritustega, nagu ühised väljasõidud, kino- või mänguõhtud.

5. Perekoosolekud ja konfliktide lahendamine

Kui perekoosolekud tunduvad keerulised, proovige leida loomulikke viise avatult suhtlemiseks. Vestelge iga pereliikmega individuaalselt, selgitades ootusi ja kuulates nende muresid ning ettepanekuid. Perekoosolekud, kui need hästi toimivad, on suurepärane viis eesmärkide seadmiseks ja ühiste otsuste tegemiseks. Ka ühised õhtusöögid või hommikusöögid on sobiv aeg arutada päeva tegemisi ja sõlmida kokkuleppeid. Konfliktide korral keskenduge lahenduste leidmisele, mitte süüdistamisele.

Kodutööde jagamine ei pea olema tüli allikas. Oluline on avatud suhtlus, selged ootused ja motiveeriv keskkond. Pea meeles, et inimesed on erinevad – nende ootused, harjumused ja taluvuspiirid võivad erineda. Lapsed õpivad eeskujust, seega näidake neile, kuidas meeskonnatöö aitab saavutada ühist eesmärki.

Tihti tunnevad pereemad stressi, kui mees või lapsed ei osale kodutöödes nii, nagu nemad ootaksid. Probleemi juur peitub aga sageli selles, et ootused ei ole selgelt väljendatud. Gordoni meetod probleemide lahendamisel soovitab küsida, kelle probleemiga on tegu – see aitab leida sobiva lahenduse. Kui mõni kodutöö tulebki endal kiiremini ja paremini välja, siis aktsepteeri seda ja tee see ise. Samas on oluline hoida avatud suhtlust ning arvestada pereliikmete eripärasid. Ka järjepidevus on oluline – isegi 10-15 minutit igapäevaseid töid võib anda märkimisväärse panuse.

Me kõik soovime kodu- ja turvatunnet, kus end hästi tunda ja akusid laadida. Koduste tööde jagamine loob kodu, kus kõigil on hea ja meeldiv olla.

Kodu, kus iga pereliige tunneb end kaasatuna ja muutub ka igapäevaelu lihtsamaks!

Kuidas tulla toime detsembrikuu rallitempoga ja leida aega jõulurahu jaoks?

Miks detsembrikuu meenutab „rallit“

Detsembrikuu toob endaga kaasa tiheda graafiku, kus igapäevased kohustused ja jõuluettevalmistused justkui kuhjuvad. Tundub, et kogu pere vajab kaardilugeja oskusi, et selle kiire tempoga toime tulla. Kuid kuidas tagada, et selle kiiruse sees jääb aega ka hingetõmbeks ja rahulikeks hetkedeks perega? Kuidas leida tõeline jõulurahu?

Tihti püüame aasta lõpus liiga palju teha ja jõulud saavad küll „tehtud“, aga kauneim aeg aastas möödub märkamatult. Siin on mõned praktilised soovitused, kuidas leida tasakaal ja nautida jõule nii, et see jääks meelde tõeliselt erilise ajana.

1. Prioritiseeri ja planeeri realistlikult

Esimene samm on läbi mõelda, mis on tõeliselt oluline. Kas kõik plaanitud üritused, kingitused ja ülesanded on vajalikud? Koosta prioriteetide nimekiri ja sea esikohale need tegevused, mis toovad perele kõige rohkem rõõmu – näiteks piparkookide küpsetamine, kodukaunistamine või ühine õhtusöök.

Soovitus: Märgi kalendris teadlikult mõned vabad päevad või õhtud, kus midagi ei ole planeeritud. Need „hingamispäevad“ aitavad vältida läbipõlemist.

2. Ülesannete jagamine ja koostöö perega

Detsembrikuus ei pea kogu koormus olema ainult ühe inimese kanda. Jagage ülesanded pere liikmete vahel – lapsed saavad aidata näiteks kaunistuste meisterdamisega, partner võib vastutada toidupoes käimise eest ja isegi kõige väiksemad saavad osaleda, pakkides lihtsamaid kingitusi.

Soovitus: Koostage ülesannete nimekiri ja muutke tegevused lõbusaks, näiteks pannes taustaks jõulumuusika või lisades väikese mängulise võistluse.

3. Vähem asju, rohkem hetki

Kui jõulude juurde kuulub palju tegevusi, siis asjade kõrval jäävad kõige väärtuslikumad hoopis hetked, mida perega koos veedate. Mälestusi loovad ühised tegevused, näiteks piparkookide küpsetamine, jalutuskäik jõulutulede imetlemiseks või mõni ühine filmiõhtu.

Soovitus: Leppige pereringis kokku lihtsad traditsioonid, mis nõuavad vähe ettevalmistusi, kuid loovad sooja ja rõõmsa tunde.

4. Õpi ütlema „ei“

Detsembrikuu to-do list võib kasvada ülemäära suureks, sest tahame kõigile meeldida ja kõike saavutada. Kuid kõige tähtsam on julgeda öelda „ei“ tegevustele, mis tegelikult rõõmu ei too või mis tekitavad ülekoormust.

Soovitus: Küsi endalt enne iga kohustuse või kutse vastuvõtmist: „Kas see tegevus lisab väärtust minu ja mu pere jõuluaega?“ Kui vastus on „ei“, on täiesti okei sellest loobuda.

5. Digivaba aeg – kingi aega endale ja lähedastele

Sotsiaalmeedia ja nutiseadmed röövivad detsembris palju väärtuslikku aega. Kehtesta perega reegel, et teatud päevadel või õhtutel jäävad telefonid ja muud seadmed kõrvale, et keskenduda üksteisele ja hetke nautimisele.

Soovitus: Pange nutiseadmed eraldi korvi või sahtlisse, kui pere koos aega veedab, et vältida pidevaid segajaid.

6. Kingituste lihtsustamine

Kingituste tegemine võib muutuda suureks stressiallikaks. Selle asemel, et iga inimese jaoks ideaalselt sobivat eset otsida, keskendu lihtsatele ja tähenduslikele lahendustele, nagu käsitöö, isetehtud maiustused või ühise aja kinkimine.

Soovitus: Korraldage pereringis loosipakid – igaüks teeb kingituse ainult ühele inimesele. See vähendab oluliselt stressi ja säästab aega.

7. Ära unusta iseennast – väiksed pausid suur mõju

Selleks, et jõuluaeg oleks rahulik, peab ka iga pereliige leidma aega enda jaoks. Kui oled ise lõõgastunud ja rahulik, suudad ka teisi paremini toetada. Leia iga päev hetk, kus saad lihtsalt olla ja nautida hetke.

Soovitus: Võta iga päev vähemalt 15 minutit enda jaoks – olgu see tass kohvi, lemmikraamat või lihtsalt jalutuskäik.

Jõulurahu pole võimatu

Jõuluaeg ei pea olema pidev kiirustamine ja kohustuste täitmine. Kui planeerid teadlikult aega, jagad ülesandeid ja keskendud olulisele, on jõulurahu täiesti saavutatav. Oluline pole mitte see, kui palju jõuad ära teha, vaid see, kui palju suudad koos perega nautida.

Olgu selle aasta jõulud rahulikud ja meeldejäävad! 🎄✨

Rahulikku jõuluaega soovides,
Ülle Tammik – Korralooja

Kodu korrastamine mõistlikult ja hoolikalt

Korrastamise aasta: Kuidas kodu korrastada mõistlikult ja hoolikalt

Uue aasta saabudes on paljud meist täis uusi lootusi ja eesmärke, mille hulgas võib olla ka soov korrastada oma kodu. Kuidas alustada ja milliseid plaane selleks seada? Jagan sinuga mõtteid ja soovitusi selle kohta, kuidas luua kodus süsteeme, mis tagavad mitte ainult visuaalse korra, vaid ka igapäevase funktsionaalsuse.

Tea, et oluline ei ole luua kodust väljanägemist, mis sobiks sotsiaalmeedia piltidele, vaid keskenduda tuleks sellele, et süsteemid toimiksid ja igal esemel oleks oma kindel koht. “Kodu korrastamine ei ole puhtusevõistlus, vaid praktiline lähenemine, mis muudab elu lihtsamaks“.

Taaskasutamine

Üks olulisi soovitusi on mitte kiirustada uute asjade ostmisega, vaid vaadata üle olemasolevad ressursid. Enamikul meist on kodus juba olemas karbid, purgid ja kastid, mida saab suurepäraselt taaskasutada. Seega on esimene samm kodu korrastamisel olemasolevate vahendite läbivaatamine ja nende mõistlik kasutamine.

Süsteemid

Kodukorraldus ei tähenda värvikoordineeritud riidekappe ega kõige moodsamate maitseainepurkide omamist köögis. Pigem peaks keskenduma süsteemidele, mis tagavad esemetele lihtsa ligipääsu ja loovad igapäevaelule struktuuri. Oluline on, et sul oleks ülevaade sellest, kus asjad asuvad, mitte see, kui kaunilt need välja näevad.

Korras kodu ei eelda rikkust

Julgustan mõtlema sellele, et korras kodu ei nõua suuri investeeringuid dekoratiivsetesse korraldusvahenditesse. Korras kodu võib olla tagasihoidlik ja hubane, ilma et peaksid muretsema kaunite karbikesade pärast. Seega ei ole vaja muretseda selle pärast, et korras kodu nõuab rikkust või kalleid tarvikuid.

Mõtteviisi muutus

5 soovitust korrastamise aasta alustamiseks:

  1. Praktiline korrastus: Keskendu süsteemidele ja praktilistele lahendustele, mitte pelgalt visuaalsele korrale.
  2. Taaskasutus enne ostlemist: Vaata üle olemasolevad ressursid ja kasuta neid enne uute korraldusvahendite soetamist.
  3. Funktsionaalsus on võti: Loo süsteemid, mis tagavad igapäevaelu sujuvuse ja mugavuse.
  4. Korras kodu ei nõua ilusaid vahendeid: Ära muretse ilusate asjade pärast, vaid keskendu sellele, et kõik oleks korralikult paigutatud. Sea eesmärgiks, et sul on iga asi omal kohal.
  5. Mõistlik ja hubane: Korras kodu võib olla tagasihoidlik, kuid see peab olema sinu jaoks mugav ja funktsionaalne.

Alustades uut korrastamise aastat nende märksõnade ja soovitustega, võid luua kodu, mis mitte ainult ei näe hea välja, vaid toetab ka igapäevast elukorraldust ja heaolu.

Mis on esimesed soovitused, kuidas aastat korrastamisega alustada?

1. Enneta ja planeeri:

  • Alusta korrastamist mõtteviisiga, et soovid teha jätkusuutlikke muutusi oma igapäevaelus.
  • Sea endale selged eesmärgid ja prioriteedid, et teada, millele keskenduda.

2. Väikeste sammudega:

  • Ära ürita korraga kogu elu ümber pöörata. Alusta väikeste sammudega ja keskendu ühele valdkonnale korraga.
  • Vali mõni konkreetne tuba või valdkond, kus soovid esimesena korrastust tuua.

3. Puhasta ja sorteeri:

  • Enne uue korrastamise aasta algust tee põhjalik puhastus. Vabane asjadest, mida sa tegelikult ei vaja.
  • Sorteeri esemed vastavalt sellele, kas neid on vaja säilitada, annetada või ära visata.

4. Loo süsteemid:

  • Mõtle läbi, kuidas saaksid luua süsteeme ja korraldust, mis toetavad igapäevaelu.
  • Pane paika kindlad kohad esemetele ja loo märgistused, et hõlbustada asjade leidmist.

5. Taaskasutamine enne ostmist:

  • Enne uute korraldusvahendite ostmist vaata üle, kas sul on juba kodus olemas asjakohased karbid, purgid ja kastid.
  • Taaskasuta olemasolevaid ressursse, et mitte ainult säästa raha, vaid ka toetada jätkusuutlikku elustiili.

6. Funktsionaalsus eelkõige:

  • Keskendu süsteemide loomisele, mis tagavad asjadele lihtsa ligipääsu ja igapäevaelu sujuvuse.
  • Mõtle, kuidas korraldus aitab sul igapäevaselt aega säästa ja stressi vähendada.

7. Korrasta süsteemselt, mitte kosmeetiliselt:

  • Ära keskendu pelgalt välisele korrale. Oluline on, et süsteemid toimiksid, mitte et kõik välja näeks visuaalselt perfektne.
  • Mõtle, kuidas saaksid oma elukeskkonda kujundada selliselt, et see toetaks sinu igapäevaseid vajadusi.

8. Järjepidevus on võti:

  • Korrastamine ei ole ühekordne tegevus. Loobu ideest, et kõik peab olema kohe ideaalselt korras.
  • Säilita järjepidevus ja tee korrastamisest harjumus, pöörates tähelepanu ka väiksematele muudatustele.

Alusta uut korrastamise aastat teadlikult ja mõõdetud sammudega. Oluline on mitte ainult luua korrapärasust oma füüsilises keskkonnas, vaid ka toetada vaimset heaolu. Korrastamine peaks olema protsess, mis toob ellu selgust, lihtsust ja rõõmu.

Rohkem rõõmu, vähem asju

Pühadehooaeg on peagi käes ja sellega kaasneb sageli kiirete ostude, kingituste ja pidude virvarr. Lastega peredes võib aga tekkida surve hankida neile kõige populaarsemaid mänguasju ja uusimaid vidinaid, kuid kas see on alati parim lahendus? Kuidas leida tasakaal rõõmu ja vastutuse vahel ning pakkuda lastele kingitusi, mis toetavad nende arengut ja õnnetunnet? Jagan nutikaid nõuandeid selle kohta, kuidas muuta kingitused mitte ainult meeldejäävateks, vaid ka keskkonnasõbralikeks.

1. Kvaliteet enne kvantiteeti

Lapsed ei vaja alati kõiki “praegu moes olevaid mänguasju”. Pigem on oluline mõelda kingituste kvaliteedile ja nende praktilisele väärtusele. Üks korralikult valitud ja läbimõeldud  kingitus võib pakkuda rohkem rõõmu ja arenguvõimalusi kui mitu kiiresti unustatavat vidinat.

2. Aeg on kõige väärtuslikum kingitus

Lapsed vajavad aega koos perega, mitte ainult asju. Selle asemel, et keskenduda liialt kingituste hulgale, võiks kaaluda ühiseid tegevusi, mis tugevdavad peresidemeid ja loovad mälestusi. Olgu selleks siis ühine küpsetamine, loodusretk või lihtsalt õhtused jutuajamised.

3. Vältige süütunnete ostlemist

Vanemad ei peaks tunnetama survet osta lastele kalleid kingitusi, et endale lühikest puhkeaega võimaldada. Lastega aja veetmine on hindamatu väärtusega ning emotsionaalne side nendega ei sõltu kingituste hulgast. Pühad võiksid olla kvaliteetaeg lähedastega, mitte ostlemiseks. Lapsed vajavad vanemaid rohkem kui asju.

4. Keskkonnasõbralikud valikud

Ostes rohkem asju, tekitame rohkem jäätmeid. Kingituste ümber olevad pakendid, paberid, kiled ja muud materjalid moodustavad märkimisväärse osa meie prügimägedest, tekitades keskkonnale suurt kahju. Mõeldes ökosüsteemile, võiksime kaaluda jätkusuutlikke kingitusi, mis ei kahjusta meie elukeskkonda. Taaskasutatavad mänguasjad või kvaliteetsed esemed, mis kestavad kaua, on suurepärased valikud, mis annavad lastele ka teadmise, et nad saavad aidata hoida loodust.

5. Vähem on rohkem – ka kingituste puhul

Asjade külluses võivad lapsed kaotada keskendumisvõime ja õppimisvõime. Mõõdukus kingitustes aitab neil väärtustada seda, mis neil juba on, ning arendab oskust teha teadlikke valikuid. See võib olla ka võimalus õpetada neile tarbimisvõimaluste kriitilist hindamist.

Pühadekingituste tegemisel lastele tasub mõelda, millist mõju need kingitused nende arengule ja õnnetundele avaldavad. Mõistlikud, hoolikalt valitud kingitused võivad tuua rohkem rõõmu kui suur hulk asju. Aeg koos perega ja keskkonnasõbralikud valikud aitavad luua tasakaalustatud ja jätkusuutliku pühadekogemuse. Oluline on meeles pidada, et kingitused ei pea alati olema materiaalsed, vaid võivad väljendada ka armastust, hoolivust ja ühiseid hetki.

Aitan sul luua selgust ja ruumi kõige olulisema jaoks!

VÕTA MINUGA ÜHENDUST

Korrastamise nõuanded

Kasulikud nõuanded kergemaks eluks

Toomapäev ja korrastamine

Read more

Kodu korrastamine ja harjumused

Read more

Mis on loobumisteraapia?

Read more

Avaleht
Teenused
Koolitused
Hinnad
KKK
Minust
Kasulikku
Kontakt

ÜLLE TAMMIK

E-POST: ulletammik@korralooja.ee
TELEFON: +372 518 4690