Tag Archive for: korrastamine

Toomapäev ja korrastamine

Ruumide kaupa loobumisnimekiri, millega päriselt alustada

Eesti pärimuses on 21. detsember Toomapäev aeg, mil vanarahva uskumuse järgi tuli majja jäänud laiskus ja lohakus sümboolselt välja ajada. Toomapäev ei olnud koristusmaraton, vaid piiri tõmbamise päev: mis jääb vanasse aastasse, mis tuleb kaasa uude.

Tänapäeval ei sokuta me tahma Toomast naabritele, kuid mõte on sama:
enne uut ei saa tulla, kui vanal lastakse minna.

Kui sa oled korduvalt mõelnud, kuidas korrastamisega alustada, siis Toomapäev sobib selleks ideaalselt. Mitte selleks, et “teha kõik korda”, vaid selleks, et vähendada otsustuskoormust – ruumhaaval, kategooriahaaval.

Allpool on ruumide kaupa konkreetne loobumisnimekiri. Vali üks ruum ja tee ainult see. Üks ruum on juba samm, mis muudab kodu kergemaks.

Korrasta magamistuba

  • Viska ära katkised, ebamugavad või mittesobivad aluspesud.
  • Sorteeri rinnahoidjad: loobu neist, mis ei istu, millel on alustraat katki või mida sa ei kanna.
  • Viska ära riided, millel on augud ja mida ei saa (või ei plaani) parandada.
  • Anna ära riided, mis ei sobi, ei lähe selga või ei ole enam sinu stiil.
  • Viska ära katkised ehted ja üksikud kõrvarõngad, mille paar on kadunud.
  • Loobu jalanõudest, mida ei saa parandada – ka siis, kui nad on kunagi olnud lemmikud.
  • Sorteeri riidepuud ja viska ära katkised.
  • Anna ära käekotid, mida sa ei kasuta.
  • Vaheta välja vanad padjad ja voodipesu, mis on kulunud, kolletunud või ei tee enam head tunnet.
  • Viska ära aukudega sokid (ja need, millel paarilist ei ole).

Korrasta köök

  • Kontrolli vürtse ja viska ära aegunud.
  • Loobu katkistest köögiseadmetest ja tarvikutest, mida ei plaani parandada.
  • Anna ära nõud, mida sa kunagi ei kasuta.
  • Vaata üle toiduvarud: anna ära (kui sobib) või viska ära toit, mida sa tead, et ei kasuta.
  • Viska ära katkised tassid, klaasid ja nõud.
  • Sorteeri säilituskarbid: viska ära kaaneta anumad ja anumata kaaned.
  • Anna ära kokaraamatud, mida sa ei kasuta (eriti kui otsid retsepte nagunii internetist).
  • Sorteeri söögiriistad: loobu painutatud, ebamugavatest või katkistest.
  • Vaata üle kruuside “kapp”: anna ära need, mis seisavad lihtsalt harjumusest.
  • Kontrolli sügavkülma: vaata kuupäevi ja loobu sellest, mis on seisnud liiga kaua või mille päritolu pole enam selge.
  • Tee sama konservides ja kuivainetes: aegunud või kasutamata varud välja.
  • Sorteeri seadmed ja vidinad: anna ära need, mida sa ei kasuta.
  • Viska ära aukudega või täiesti väsinud köögirätikud.

Korrasta elutuba

  • Anna ära vanad CD-d ja DVD-d, mida sa enam ei kasuta.
  • Viska ära kriimustatud plaadid, mis ei tööta.
  • Viska ära padjad, mis on kuju kaotanud või lagunevad.
  • Kui sul on mööbliese, mis sulle ei meeldi ja mida sa ei kasuta, kaalu selle äraandmist/müümist.
  • Anna ära raamatud ja ajakirjad, mida sa ei loe.
  • Viska ära katkised raamatud ja ajakirjad (mida ei ole mõtet hoida).
  • Sorteeri tehnika: vananenud või katki läinud elektroonika vii jäätmejaama.
  • Anna ära lauamängud, mida kunagi ei mängita.
  • Mängud ja pusled, millel tükid puuduvad, võid rahulikult ära visata.
  • Küünlad, mida sa ei kasuta, anna ära (või vii ringlusse).
  • Viska ära katkised vaibad/matid.
  • Sorteeri puldid: vanad ja katkised välja.
  • Valmis pusleraamatud (või täiesti tarbetud täidetud vihikud) võid ära visata.

Korrasta vannituba

  • Viska ära aegunud kosmeetika.
  • Loobu ilutoodete testeritest, mida sa tegelikult ei kasuta.
  • Viska ära vanad meigipintslid, mis on oma elu ära elanud.
  • Viska ära elastsuse kaotanud juuksekummid.
  • Viska ära vanad juukseharjad, mis on katkised või ebameeldivad kasutada.
  • Sorteeri rätikud: kulunud, aukudega või karedad, mida sa ei taha kasutada – välja (või anneta, kui seisukord lubab).
  • Viska ära šampoonid ja palsamid, mida sa ei kasuta.
  • Viska ära kuivanud või kasutamata küünelakid.

Korrasta pesuruum

  • Viska ära katkised sokid ja paarilised, mille kaaslast ei leidu.
  • Sorteeri puhastusvahendid: jäta alles need, mida päriselt kasutad.
  • Viska ära katkised pesulõksud.
  • Vaata üle “ootab remonti” riided: kui need on seisnud üle 6 kuu, otsusta ära – kas parandad kohe, annad kellelegi parandada või loobud.
  • Viska ära katkised harjad, mopid, tolmulapid ja muud tarvikud.

Korrasta paberid

Paberid on klassikaline “otsustusväsimuse” allikas – need näevad välja süütud, aga hoiavad peas lahtisi otsuseid.

  • Vanad arved, maksudeklaratsioonid ja muud dokumendid, mille kehtivus on möödas: tükelda ja ära viska.
  • Kviitungid ja paberid, mida sa ei vaja: tükelda ja ära viska.
  • Vanad õnnitluskaardid, reisibrošüürid ja muu sentimentaalne paber: jäta alles ainult see, mis on päriselt oluline.

Korrasta rahakott

  • Viska ära vanad kviitungid.
  • Lõika katki ja viska ära aegunud pangakaardid ja kliendikaardid.
  • Vaata üle paberilipikud ja “meeldetuletused”: tee vajalik ära ja viska paber ära.
  • Vii vajalikud visiitkaardid ühte kindlasse kohta, ülejäänud välja.

Korrasta garaaž või panipaik

  • Anna ära kasutamata treeningvarustus.
  • Viska välja katkised ja roostetanud tööriistad.
  • Loobu kõigest, mis on garaaži “tõstetud”, sest on katki või “kunagi tegelen” – otsusta ära.
  • Vabane kuivanud värvist ja muudest vanadest jääkidest (õigesse jäätmekäitlusesse).
  • Anna ära ladustatud lisamööbel, mida sa ei kasuta.

Korrasta kodukontor

  • Viska ära pastakad, mis ei tööta.
  • Vii vanad telefonid ja tehnika jäätmejaama.
  • Viska ära kontoritarbed, mida sa pole kunagi kasutanud.
  • Tee digipuhastus: kustuta failid ja programmid, mida sa ei vaja (või vähemalt alusta ühest kaustast).

Korrasta käsitöötarvikud

  • Viska ära kuivanud liimid, tindid, markerid, värvid.
  • Anna ära tarvikud, mida sa pole kunagi kasutanud.
  • Loobu lõngatükkidest, paberitest ja materjalidest, millel pole plaani ega kasutust.
  • Kui mõni projekt on seisnud pooleli üle aasta, otsusta: kas lõpetad kindla ajaga või annad ära/loobud.

Mitmesugused esemed ehk “pudi-padi”

  • Vabane vanadest kutsetest, piletitest ja aegunud paberitest.
  • Viska ära vanad ajalehed, ajakirjad ja kalendrid, mida sa ei vaja.
  • Sorteeri rämpspost ja kataloogid – välja.
  • Korrasta jõulukaunistused: viska ära katkised ehted ja mittetöötavad tuled.
  • Anna ära kingitused, mis sulle ei meeldi või mida sa ei kasuta.
  • Viska ära katkised pildiraamid.
  • Sorteeri ravimikapp: aegunud ravimid ja kreemid välja (vastavalt kogumispunktide reeglitele).
  • Pildista mälestuseks laste kunstiteoseid ja vali alles vaid parimad. Hea nipp: tee pildiraamat.
  • Sorteeri lemmikloomatarbed: loobu katkistest, aegunud või kasututest asjadest.
  • Vabane katkistest prillidest.
  • Vaata üle auto: viska prügi ja tarbetud paberid ära.
  • Viska ära seadmete paberjuhendid, kui need on veebis kättesaadavad.
  • Vabane kortsus pakkepaberist, mida sa nagunii ei kasuta.
  • Sorteeri kotid ja tabalukud: viska ära katkised kotid ja võtmeta lukud.
  • Varujuhtmed/võtmed/müsteeriumiesemed: kui sa pole 12 kuu jooksul aru saanud, milleks see on, siis tõenäoliselt sa ei vaja seda.

Mis järgmiseks?

Hästi tehtud. Kui sa tegid kasvõi ühe ruumi või ühe kategooria, siis sa tegid juba kõige olulisema: sa sulgesid lahtisi otsuseid.

Püsiva korra kõige lihtsam reegel on see:
igal asjal on oma koht – ja kõik, mis uksest sisse tuleb, vajab kodu.
Kui sa ei tea, kus asi elama hakkab, siis ära too seda koju enne, kui koht on olemas.

Kui sul on tunne, et otsused väsitavad ja üksi on raske alustada, siis just siin on korrastaja päris roll: aidata teha valikuid selgelt, rahulikult ja süsteemselt.

Allikainspiratsioon: easyorganizedhomes.com (loetelu on kohandatud Korralooja stiilis).

Sinu kodu ei ole hinnang sinu väärtusele

On üks lause, mida ma tahaksin, et sa teaksid: kodu olukord ei mõõda sinu väärtust inimesena.
Ta näitab lihtsalt seda, mis su elus on toimunud. Kui palju on olnud koormust. Kui vähe on jäänud energiat. Kui kaua oled püüdnud “ise hakkama saada”.

Ja kui sa loed seda teksti, sest sul on piinlik, siis võta see teadmiseks: sa ei ole üksi. Koduhäbi on levinum, kui inimesed julgevad tunnistada. Häbi teeb lihtsalt ühe eriti kavala triki – ta paneb sind abi edasi lükkama. Mis on koduhäbi?

Koduhäbi on tavaline, aga see ei ole tõde

Koduhäbi annab sõnumi:
“Kui mu kodu on selline, siis järelikult olen mina selline.”

See tundub loogiline, sest kodu on isiklik. Kodu on koht, kus me tahame end tunda turvaliselt ja “korras”. Kui seal on segadus, võib tekkida tunne, et midagi on valesti minuga.

Aga päriselus tähendab segadus kodus sageli hoopis midagi muud:

  • sa oled olnud pikalt ülekoormatud,
  • sa oled kandnud rohkem, kui välja paistab,
  • sa oled olnud tubli seal, kus teised näevad (töö, pere, kohustused),
  • ja kodu on jäänud viimaseks.

See ei ole iseloomuviga. See on koormuse märk.

Miks hoogu võtmine venib kuudeks

Ma kuulen sageli lauset:
“Ma kutsun sind siis, kui olen enne natuke teinud.”

See kõlab viisakalt ja arusaadavalt. Aga see “natuke” venib tihti kuudeks. Mõnikord aastateks.

Sest “natuke tegemine” eeldab kolme asja, mida väsinud inimesel võib olla napilt:

  • energiat,
  • selgust,
  • otsustamisjõudu.

Kui need on madalad, tekib ring:
häbi → edasilükkamine → kuhjumine → veel suurem häbi.

Ja mida rohkem kuhjub, seda suurem tundub mägi. Siis hakkad sa iseendas veel rohkem kahtlema ja lükkad abi veel edasi. Täiesti inimlik. Aga see on koht, kus tasub teha üks selge otsus:

Abi ei ole preemia tubli olemise eest. Abi on tööriist, mis teeb alustamise võimalikuks.

Sa ei pea Korralooja tulekuks enne koristama

Kui sa kutsud professionaalse korrastaja, siis sa ei pea:

  • asju peitma,
  • vabandama,
  • “enne natuke koristama”,
  • olema kuidagi “normaalsem”.

Minu töö ei ole hinnata. Minu töö on näha läbi segaduse, võtta koos sinuga otsustamine väikesteks tükkideks ja luua korrastussüsteemid, mis jäävad püsima. Teenused

Kui sa mõtled: “Ma ei taha, et keegi näeks,” siis ütlen otse – ma olen näinud igasuguseid kodusid. Mitte ükski neist ei ole mind šokeerinud. Pigem vastupidi: ma näen alati inimest selle kodu taga. Ja sageli on seal väsimus, mitte laiskus.

Mida korrastamine annab lisaks “ilusale kodule”

Kodu korrastamine ei ole ainult visuaalne tulemus. Kui kodus tekib toimiv süsteem, muutub tavaliselt rohkem kui üks kapp.

Sageli muutub:

  • hingamisruum (sa ei tunne end iga päev süüdi),
  • aja kasutus (asjad on leitavad, liikumine on lihtsam),
  • otsustusväsimus (sa ei pea igat korda nullist mõtlema),
  • pinge kodus (vähem tülisid, vähem “kes jälle jättis…”),
  • eneseusk (sa näed, et sa suudad hoida korda, kui süsteem toetab sind).

See on põhjus, miks professionaalne korrastusteenus on paljude jaoks mitte “luksus”, vaid täiesti mõistlik valik. Eriti siis, kui oled olnud liiga kaua üksi pingutaja rollis.

Kuidas alustada, kui oled väsinud ja häbi on suur

Siin on reegel, mis päriselt aitab: ühe ruumi reegel.

Ära alusta “kogu kodust”. Ära alusta “kõigest korraga”. Alusta ühest.

Vali:

  • üks ruum või
  • üks teema (nt riided, paberid, köögitasapind, lastetoa mänguasjad).

Ja tee esimene samm nii väikeseks, et sa ei saaks seda ära hirmutada. Korrastamine ei alga riiulist, vaid julgusest endale otsa vaadata

Esimene sõnum, mida mulle kirjutada, võib olla näiteks:

“Kõige rohkem koormab mind hetkel ____. Ma tunnen, et takistuseks on ____.”

Sellest piisab. Sa ei pea oskama kõike seletada. Sa ei pea olema “valmis”. Sa pead lihtsalt alustama. Kui sa tahad alustada lihtsamalt, siis kasuta ka seda nimekirja: Loetelu, millest alustada: asjad, millest võid kohe vabalt loobuda

Korduma kippuvad küsimused

Kas ma pean enne koristama, et korrastaja kutsuda?

Ei. See on kõige levinum müüt. Korrastaja töö algabki sealt, kus on segadus. “Eelkoristamine” on sageli just see, mis hoiab inimest teenuseni jõudmast.

Mul on piinlik. Kas see on normaalne?

Jah. Koduhäbi on tavaline. Aga see ei ütle midagi sinu väärtuse kohta. Me tegeleme asjade ja süsteemidega, mitte hinnangutega.

Mis siis, kui mul on ATH ja fookus kaob?

Siis on toimiv süsteem eriti oluline. Alustame väikese ulatusega ja loome lahenduse, mis töötab ka halval päeval – mitte ainult “superpäeval”. ATH ja korrastamine – kuidas kodus korda luua | Korralooja

Kui kiiresti muutus tekib?

Sageli tekib kergendustunne juba esimesest kohtumisest, sest tekib selgus ja otsustamine muutub lihtsamaks. Püsiv muutus tuleb süsteemidest, mitte üksikutest koristushoogudest.

Kui sa soovid abi

Kui sa oled hoogu võtnud juba liiga kaua, siis tee see üks otsus: sa ei pea seda üksi tegema. Hinnad

Kirjuta mulle 2 lauset: mis ruum koormab ja mis on suurim takistus. Ma vastan sulle selge järgmise sammuga.

Kodu korrastamine ja harjumused

Kui tunned, et su kodu, kalender ja igapäevased harjumused on üle koormatud, siis on üks asi kindel: see ei juhtunud üleöö.
Segadus ei teki iseenesest. Samamoodi ei teki ka väsitavad rutiinid iseenesest.

Kõige selle taga on väikesed otsused ja korduvad valikud.
„Panen selle hiljem ära.“
„See üks asi mahub ju veel.“
„Selle kohtumise lisan ka, küll ma kuidagi ära korraldan.“

See ei ole süüdistus, vaid reaalsuse kirjeldus. Seni, kuni teeme iga päev enam-vähem samu valikuid, ei ole realistlik oodata, et muutus juhtuks iseenesest.

Korrastamine – nii kodus, kalendris kui harjumustes – on väga konkreetne viis oma mustreid märgata ja neid samm-sammult muuta.

Segadus on väikeste valikute tulemus

Kõigil on olnud hetki, kus mõni asi jääb „ajutiselt“ lauale, toolile või põrandale. Ajutisest saab „praegu pole aega tegeleda“ ja lõpuks harjumus. Sama juhtub ka kalendriga: lisad ühe kohustuse siia, teise sinna, jätad enda puhkepausi kirja panemata – kuni lõpuks tundub, et sul ei ole enam ühtegi vaba hetke.

Mõned näited väikestest valikutest, mis kuhjuvad:

  • Kodu:
    • Asjadele ei määrata kindlat kohta.
    • „Võtan vastu, sest see on tasuta / ilus / äkki läheb vaja.“
    • Vanu asju ei vaadata kriitilise pilguga üle – need lihtsalt „jäävad“.
  • Kalender:
    • Võtad vastu kohtumise, mille osas oled juba esimesest hetkest ebakindel.
    • Ei jäta endale taastumisaega, vaid täidad kõik ajad ära.
    • Lased teistel oma aega kujundada, selle asemel et ise piire seada.
  • Harjumused:
    • Väsimuse pealt läheb automaatselt käsi telefoni, mitte puhkepausi järele.
    • Söömine on preemia, mitte teadlik valik.
    • „Teen korraga kõik ära“ asendab väikseid ja järjepidevaid samme.

Ükski neist valikutest pole iseenesest „halb“. Küsimus on selles, mis juhtub siis, kui need samad valikud korduvad päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse.

Miks me kordame samu mustreid?

Sagedane eksiarvamus on, et kui kodu või elu on segamini, tähendab see laiskust või suutmatust. Tegelikult on põhjus sageli palju lihtsam ja inimlikum: me tegutseme automaatselt.

  • Me teeme seda, mis on tuttav, isegi kui see meid ei toeta.
  • Me väldime ebamugavaid otsuseid („millest loobuda“, „kellele ei öelda“), sest need võivad tekitada süüd või pettumust.
  • Me loodame, et „küll ma ükskord võtan terve päeva ja teen kõik korda“.

Autopiloot hoiab meid justkui paigal. Korraga on korrastamisest või muutusest saanud suur, ähmane ja raske projekt, mida lükkame edasi. Vahepeal lisandub muudkui uusi asju, kohustusi ja rutiine.

Siin tulebki mängu korrastamine kui teadlik tegevus, mitte ainult asjade tõstmine teise kohta.

Korrastamine kui võimalus mustreid märgata

Korrastamine ei ole karistus selle eest, et seni „pole hakkama saanud“. See on tööriist, mis aitab ausalt näha, mis tegelikult toimub.

Kui hakkad sorteerima oma kodu, kalendrit või harjumusi, saavad nähtavaks mustrid:

  • Asjad:
    • Mida ostad korduvalt?
    • Millest on sul mitu versiooni?
    • Mis seisab aastaid puutumatuna, kuid võtab ruumi ja energiat?
  • Kalender:
    • Kelle vajadused on su kalendris esikohal – sinu või teiste?
    • Kas seal on üldse kohta puhkamiseks, taastumiseks, mitte midagi tegemiseks?
    • Millised kohtumised annavad sulle energiat ja millised võtavad?
  • Harjumused:
    • Kuidas sa alustad ja lõpetad oma päeva?
    • Mis on esimene asi, mille järele käsi automaatselt sirutub?
    • Millised tegevused toovad tegelikku kergendust, millised ainult lühiajalist tuimestust?

Kui sa neid mustreid ei märka, kordad neid edasi.
Kui sa hakkad neid märkama, tekib võimalus teha teistsuguseid otsuseid.

Väikesed muudatused, mitte järsk kannapööre

Oluline on endale tunnistada: ükski süsteem ei muutu püsivalt, kui proovida „kõik korraga“ ära teha. Suurpuhastuse tunne on korraks hea, kuid ilma uute harjumusteta libiseb elu kiiresti tagasi endisesse rütmi.

Muutus algab väikesest, aga konkreetsest sammust.

Näiteks:

  • Vali üks pind kodus (nt esikukapp, köögitasapind, üks riiul) ja otsusta, et see jääb edaspidi ülekuhjamata.
  • Vali üks nädalapäev, kuhu sa enam uusi kohtumisi ei lisa, et jätta endale hingamisruumi.
  • Vali üks harjumus, mida tahad muuta (nt õhtune telefonikasutus) ja asenda see millegi lihtsa ja realistlikuga (lühike jalutuskäik, lugemine, lihtsalt olemine).

Oluline on järjepidevus, mitte maksimumsooritus.
Kui teed iga päev ühe väikese otsuse teisiti, liigud suuna, mitte tempo järgi.

Korrastamine kui suhtumine iseendasse

Kodu, kalender ja harjumused on väga otsesed peeglid sellest, kuidas sa enda vajadusi väärtustad.

  • Kui lubad kõigil su ajale ligi pääseda, aga enda puhkust ei planeeri, annab see signaali, et sinu vajadused on alati viimasel kohal.
  • Kui hoiad asju „igaks juhuks“, saadad endale sõnumi, et sul võib-olla ei ole tulevikus piisavalt või sa ei usalda, et vajadusel leiad lahenduse.
  • Kui täidad iga vaikse hetke ekraani ja infoga, on raske kuulda, mida sa tegelikult vajad.

Korrastamine ei ole ainult asjade vähendamine. See on otsus: ma kohtlen oma aega, tähelepanu ja ruumi kui piiratud ressurssi, mida ma tahan kasutada targalt ja läbimõeldult.

Kuidas alustada – kolm fookust

Kui kõik tundub korraga liiga palju, soovitan valida ühe fookuse korraga:

  1. Kodu: vali üks ala (näiteks esik, töölaud, köögitasapind) ja tee sellest oma „kerguse tsoon“. Seal ei „pargi“ enam juhuslikke asju. Vaata üle, mis sinna üldse kuulub.
  2. Kalender: vaata nädala jagu kohustusi ja küsi endalt iga tegevuse kohta:
    • Kas see on vajalik?
    • Kas see peab olema sel nädalal?
    • Kas selle võiks keegi teine teha?
      Tee vähemalt üks tühistamine, edasilükkamine või delegeerimine.
  3. Harjumused: vali üks väike harjumus, mille muutmisel on suur mõju.
    Näiteks:
    • 10 minutit iga päev asjade ära panemiseks.
    • 15 minutit päevas ilma ekraanita.
    • Konkreetne kellaaeg, mil lõpetad tööpäeva.

Kõik see tundub ehk esmapilgul tühine. Kuid need on täpselt samasugused väikesed otsused, mille tulemusel praegune olukord tekkis – ainult teise suunaga.

Muutus ei tule iseenesest – aga see on sinu võimuses

Kui ootad tunnet, et „küll ma ükskord olen valmis muutma“, siis see hetk võibki jääda tulemata. Tegemist ei ole motivatsiooni, vaid otsusega seotud küsimusega.

Korrastamine kui teadlik tegevus annab sulle võimaluse:

  • näha ausalt, mis sind praegu toetab ja mis mitte;
  • võtta tagasi kontroll oma aja, ruumi ja energia üle;
  • luua igapäevaellu rohkem selgust ja kergust, mitte ainult ilusat pilti kapis või päevikus.

Sa ei pea tegema kõike korraga.
Sa pead valima, millega alustad.

Lõpetuseks mõned küsimused, mille üle tasub mõelda:

  • Milline üks väike korduv otsus sinu igapäevas toob kõige rohkem segadust – kas kodus, kalendris või harjumustes?
  • Millise ühe sammu sa saad täna teha teistmoodi, et homme ei korduks täpselt sama muster?

Kui kõike on liiga palju

Sageli kuulen inimestelt:
„Mul on väga palju asju. Mul ei ole neid kusagile panna. Ma ei ole nõus millestki loobuma.“

Ja siis öeldakse:
„Tule ja võta asjad kastist välja, pane loogilistesse kohtadesse ja näita mu perele, kus kõik asjad on ja kuhu neid tagasi panna.“

Korrastaja peaks olema justkui haldjast ristiema – keegi, kes tuleb, teeb märkamatult korda selle, mida inimene on pea terve elu kogunud, ja lahkub nagu võluväel.

Aga elu ei toimi päris nii. Korrastamine ei ole võluvägi, vaid teadlik teekond. See nõuab kohalolu, otsuseid ja julgust vaadata otsa sellele, mis on päriselt kogunenud — ruumis ja hinges.

Ja ma saan sellest täiesti aru. Kui oled kaua kandnud liiga suurt koormat, tundubki, et oleks vaja imet, mitte süsteemi.

Viimasel ajal olen märganud üha rohkem postitusi läbipõlemisest. Ja ka minul endal on tekkinud küsimus — miks seda nii palju on? Või on inimesed lihtsalt julgemad rääkima teemadel, mis varem kuulusid kategooriasse:
„Isiklikest asjadest küla peal ei räägita.“

Hiljuti ütles üks vanem sugulane: „Ma ei tea, mind vist on aidanud positiivne suhtumine läbi elu.“

Kindlasti nii mõnigi tunneb samamoodi. Ka mina pean end positiivseks inimeseks.
Aga ikkagi — me põleme läbi.
Miks?

Üks põhjus võib olla selles, et me võtame liiga palju ette.
Meil on palju võimalusi, palju valikuid.
Kõike tahaks teha, igale poole jõuda.
Kõik on nii põnev ja eneseareng on ju edasiviiv jõud.

Aga kui tahad kõike ja kohe, võib ka kõige positiivsem inimene tunda, et tegelikult ikka ei saa.

Siin tuleb mängu suund ja selgus. Reaalne, teostatav plaan. Päeva telg.

Kui tead, mida tahad ja kuhu tahad jõuda, on sul võimalik liikuda omas tempos.
Kui tead, mis on sinu jaoks oluline ja kuidas sa toimid, suudad ennast kuulates valida end säästva tempo.

Kui aga teed midagi järjekindlalt kellegi teise jaoks, kui su fookus on teistel, mitte iseendal, siis on läbipõlemine vaid aja küsimus. Paljud inimesed, kellega olen töötanud, on selle äärel. Füüsiliselt on tunda, kui pinges nad on – ja seda on valus tajuda.

Mis siis saab teha?

Alustada. Rahulikult. Samm-sammult. Reaalse plaaniga.

Kõike ei saa muuta kohe. Aga saab valida oma tempo, oma suuna. Ja saab küsida abi.

Sellepärast ma seda tööd teengi. Ma olen need ämbrid kõik ise läbi kolistanud. Ma tean, mis tunne see on – ka see, kui sa ei küsi abi. Kui häbened tegelikku olukorda. Kui püüad olla tubli, aga oled seesmiselt kokku varisenud.

Mulle meeldib aeg-ajalt võtta Reval Cafés hommikukohvi. Mitte põhjusel, et mul kodus head kohvi poleks, vaid selle päevasõnumi pärast, mille Peaasi iga kord tassi alla loob.

Täna oli seal kirjas:
„Leia sel nädalal vähemalt pool tundi selleks, et teha seda, mida sa päriselt, tõeliselt teha tahad.“

Kas see pole mitte märgiline?

Ma usun, et korrastamine on viis märgata, mis su elus väärtust loob ja mis enam mitte – ning teha ruumi sellele, mis päriselt toetab.

Kas korrastamine võib olla teraapiline?

Korrastamine kui enesega kohtumine

Korrastamine ei ole ainult asjade sorteerimine või kappide korda seadmine. Väga sageli juhtub, et protsessi käigus kerkivad esile hoopis tunded ja mälestused. Kui inimene hakkab oma kodu korrastama, hakkab ta tegelikult korrastama ka iseennast – ja just selles mõttes võib see olla teraapiline.

Kui asjade kõrval kerkivad ka tunded

Mul on olnud olukordi, kus olen pidanud korrastamise kliendi juures pooleli jätma. Mitte sellepärast, et asju oli liiga palju, vaid kuna lisaks tolmule ja esemetele tuli nähtavale ka midagi muud – pere sees olnud emotsioonid, pinged ja vanad mustrid.
Võõra inimesena olin ma ilmselt esimene, kes sellesse ruumi astus ja kelle kohalolu tõi need tunded esile. Sellistel hetkedel muutub õhkkond ja fookus, millega ma sinna läksin, hakkab hajuma. Siis tuleb teha paus.

Miks korrastamine on tundlik protsess

See ongi põhjus, miks ma ütlen, et korrastamine on tundlik protsess. See puudutab inimest, tema lugusid ja suhteid. Mõnikord on korrastamine lihtsalt praktiline töö ja süsteemide loomine, aga mõnikord toob see pinnale asju, mida pole ammu nähtud ega tuntud.

Teraapiline mõju tekib teadlikkusest

Korrastamine muutub teraapiliseks siis, kui inimene hakkab märkama, miks tal on raske midagi lahti lasta. Kas sellel esemel on emotsionaalne tähendus? Kas see on seotud mõne inimese, perioodi või tundega? Kui inimene jõuab sellise äratundmiseni, siis toimub muutus – isegi siis, kui füüsiline korrastamine on veel pooleli.

Holistiline lähenemine näeb tervikut

Holistilise korrastamise mõte ongi näha tervikut. Mitte ainult asju, vaid ka seda, kuidas inimene ruumis elab ja end tunneb. Korras ruum aitab selguda mõtetel, kergendada enesetunnet ja taastada fookuse. See ei ole teraapia klassikalises mõttes, aga sellel on teraapiline mõju, sest inimene saab taas kontakti iseendaga.

Mõte lõpetuseks:

Korrastamine ei ole ainult koristamine. See on viis märgata, mis su elus töötab ja mis enam mitte – ning teha ruumi sellele, mis päriselt toetab.

Soovid tuge?

Kui tunned, et vajad turvalist ja toetatud korrastamise kogemust, kus keegi aitab sul näha nii asju kui tundeid selgemalt,
siis võta minuga ühendust – leiame koos viisi, kuidas sinu ruum ja elu hakkaksid taas hingama.

Miks korrastamine on ebamugav – ja miks see ongi hea

„Sinu teenus on mentaalselt ebamugav ja see peaks olema kolm korda kallim. Koristaja kutsumine on lihtsam, sest siis ei pea ise midagi tegema.”

Tegelikult on see kõige täpsem kirjeldus minu töö kohta ja sellest, miks korrastamine on raske.

Koristamine vs korrastamine

Kui kutsud koristaja, saad kiire tulemuse: puhtad pinnad, sirged diivanipadjad ja hetkeks kergema enesetunde. Aga midagi ei muutu. Segadus hakkab üsna pea uuesti kogunema, sest harjumused ja mustrid jäävad samaks.

Korrastamine kodus on hoopis teine teekond. See ei puuduta ainult kappe ja riiuleid, vaid ka sinu mõtlemist ja igapäevaseid valikuid. Just seetõttu tundubki korrastusteenus sageli mentaalselt raskem.

Miks mul neid asju nii palju on?

Korrastamise käigus ei saa vältida küsimusi, mis sunnivad analüüsima:

  • Miks mul neid asju nii palju on?
  • Mida ma tegelikult vajan ja mida mitte?
  • Mida ma kardan kaotada, kui loobun mõnest esemest?
  • Kas minu kodu toetab mu igapäevaelu või hoopis segab seda?

Need küsimused ei küsi ainult asjade kohta, vaid toovad nähtavale mustrid ja uskumused. Asjadest loobumine võib olla seotud lapsepõlves õpitud hoiakutega (asju ei tohi ära visata), oskamatusest, väsimusest või lihtsalt huvi puudumisest. Põhjus polegi kõige tähtsam – oluline on see, et sa saad sellest teadlikuks.

Ja just see teadlikuks saamine ongi põhjus, miks korrastusteenus tundub mentaalselt raske. See sunnib vaatama peeglisse ja märkama seda, mida seni on lihtsam olnud vältida.

Ebamugavus on märk muutusest

Me kipume mõtlema, et ebamugav tunne tähendab midagi halba. Tegelikult on see vastupidi. Ebamugavus on märk, et midagi vajab muutmist. Kui inimene mõistab, kust tema segadus pärineb, saab ta hakata seda mustrit muutma. See tähendab, et muutus ei toimu ainult kapis, vaid ka mõtlemises.

Mida see sinus käivitab?

Kui tunned, et korrastamine ajab närvi või väsitab, on see märk, et tegeled millegi olulisega. Iga valik avab ukse järgmisele aususele – see ongi muutuse protsess. See on nagu treeningus – lihas kasvab alles siis, kui tunned pinget. Sama on kodu korrastamisega: ebamugavus näitab, et oled teel püsiva muutuse poole.

Miks korrastamine on investeering, mitte kulu?

Korrastamine ei tähenda ainult kappide organiseerimist. Koristamine annab lühiajalise kergenduse. Korrastamine loob püsiva süsteemi. See tähendab, et sa ei pea enam ikka ja jälle algusest alustama.

See võib tunduda kallim ja emotsionaalselt raskem kui koristaja kutsumine. Aga mõju on kordades suurem: vähem stressi, rohkem selgust ja kergust, kodu, mis päriselt toetab su elu.

Miks see ongi hea

Seepärast oligi see lause minu jaoks parim kompliment. See kinnitab, et minu töö ei ole pelgalt kappide korrastamine, vaid päris muutuste protsess. Korrastamine ei muuda ainult kodu, vaid ka seda, kuidas sa end tunned, kuidas suhted toimivad ja kuidas sa igapäevaselt elad.

Küsimus sulle

Millises eluvaldkonnas tunned praegu kõige rohkem ebamugavust?
Äkki just seal ootab sind järgmine muutus. Kas soovid, et keegi koristaks su toa – või oled valmis looma kodu, mis hoiab korda ka siis, kui elu on kiire?

Ebamugavus on märk, et oled õigel teel. Kui tunned, et oled valmis selle sammu astuma, siis alustame koos. Soovid, et korrastamine oleks lihtsamini alustatav ja vabastavam? Kirjuta mulle ja teeme selle teekonna koos lihtsamaks.

Loe edasi: 21 põhjust, miks me asju omame
Võta ühendust, kui vajad juhendamist oma korrastusteekonnal

ATH ja korrastamine

Mida tähendab korrastamine, kui su ajus on avatud juskui 20 vahelehte korraga?

Naine, kelle mõtted justkui hajuvad – ATH ja korrastamine visuaalne kujund
Foto: Shutterstock

Oled sa tundnud, et alustad midagi, aga juba paari minuti pärast oled mõtetega kuskil mujal? Et kõik tundub korraga tähtis ja päeva lõpus on tunne, et midagi pole valmis?

See on tunne, mida ma tean liiga hästi – sest mul on ATH.

Ja ometi olen ma korrastaja, kes aitab teistel luua süsteeme ja korda. Just see kombinatsioon ongi minu tugevus: ma ei räägi korrastamisest teoorias, vaid läbi omaenda kogemuse. See on minu elu.

Kui aju töötab nagu 20 avatud vahelehte

  • See tähendab, et:
  • Mõtted hüppavad pidevalt ühest teemast teise. Alustan midagi, aga juba mõne minuti pärast olen uuel rajal. See võib olla põnev, aga lõpuks kurnav, sest ükski asi ei saa valmis.
  • Taustal jookseb pidev sisemonoloog, mis ei vaiki. Isegi siis, kui tegelen ühe ülesandega, meenub korraga kümme muud asja. Justkui oleks peas vali taustamuusika.
  • Aju tuletab pidevalt meelde arveid, nõudepesu, vastamata meile. Ka puhates hüppab pähe mõni tegemata asi ja rahulikku hetke ei tekigi.
  • Otsustamine võtab tohutult energiat. Küsimus ei ole selles, et ma ei tea, mida teha – pigem selles, et kõik tundub korraga kõige olulisem.
  • Ükski tegevus ei anna täielikku rahuldust. Isegi siis, kui midagi ära teen, tundub, et kõik muu on ikka pooleli.

See tunne on mulle liigagi tuttav – kogu aeg justkui mitmes suunas korraga, aga mitte kusagil lõpuni kohal. Aga teadmine, et see ei ole laiskus, vaid minu aju tööviis, on juba iseenesest vabastav.

Tänaseks ei ole mul enam 20 vahelehte peas. Mul on korraga ehk 7–8. Ja mu arvuti töölaual on äärmisel juhul 8–10 ikooni – mitte rohkem. Need väikesed piirid, mille olen ise endale seadnud, hoiavad mu fookust ja annavad hingamisruumi.

Korrastamine ATH-ga, ehk igapäevased hetked, mis seda kõige paremini näitavad

Pesumasin jääb käivitamata, sest köögis ootab nõudepesu.
Nõudepesu jääb pooleli, sest telefon hakkab helisema.
Telefonikõne katkeb, sest ekraanile hüppab Messengeri teade.
Vestlus jääb pooleli, sest keegi küsib süüa.

Ja nii päev möödub – ühest katkestatud tegevusest teise. Õhtul tunned, et oled jooksnud ringi, aga tulemust ei ole. Kõik tundub korraga tähtis ja peas kumiseb: „Teised saavad hakkama, miks sina ei suuda?“

See ei ole saamatus. See on lihtsalt teistsugune ajumuster.

10 viisi, kuidas ATH segab korrastamist (ja mida sellega ette võtta)

Kui aju töötab pidevas hajevil olekus, siis ka kõige lihtsamad korrastustoimingud võivad olla keerulised.

Need on 10 kõige sagedasemat takistust:

  1. Pidev edasilükkamine. „Ma teen seda hiljem… homme… kui mul rohkem energiat on.“ Ja nii mööduvad päevad.
  2. Olulise ja ebaolulise eristamise raskus. Kõik tundub sama tähtis – arved, nõudepesu, vastamata kirjad, laste kooliasjad, tööülesanded, külmkapp, koer, külalised, isegi omaenda söök ja uni.
  3. Meeleolu langus. Kui tuju on nullis, tundub ka väike ülesanne ületamatu.
  4. Motivatsiooni kõikumine. Täna hoogne koristus, homme täielik null. Püsivat joont on raske hoida.
  5. Tähelepanu hajub. Alustad kapi korrastamist, aga raamat laual tõmbab tähelepanu. Raamat viib arvutisse, arvuti sotsiaalmeediasse… ja kapi koristus jääb pooleli.
  6. Asjade lõpetamise raskus. Tekib mitu pooleli olevat hunnikut, aga ükski neist ei saa lõpuni tehtud.
  7. Ajataju puudumine. Arvad, et ülesanne võtab 5 minutit, aga kulub tund – või vastupidi.
  8. Perfektsionism. ATH-ga võib iga ülesanne tunduda „kõik või mitte midagi“. Kui ma ei saa teha ideaalselt, siis on lihtsam üldse mitte alustada. See tähendab, et isegi lihtne sahtli korrastamine võib jääda tegemata, sest peas tekib tunne: „Kui ma juba teen, siis peab kogu tuba korras olema.“ Perfektsionism ei lase näha väikseid samme kui piisavat võitu.
  9. Ülekoormus. Iga tuba ja iga tegemata asi jookseb korraga peast läbi – köök, elutuba, esik, kapid. Kõik tahab tähelepanu, aga just see halvab ja takistab alustamist.
  10. Enesekriitika laviin. „Ma olen laisk. Ma ei saa hakkama.“ See sisemine hääl tapab julguse veel enne, kui alustad.

Need ongi need nähtamatud takistused, mis panevad tundma, et korrastamine on ületamatu. Tegelikult pole probleem mitte sinus kui inimeses, vaid selles, kuidas aju töötab.

Süsteemide loomise tähtsus ATH-ga

Üks asi, mida ATH-ga aju vajab rohkem kui keskmine, on lihtsad ja korduvad süsteemid. Mitte sellepärast, et me ei oskaks teisiti, vaid selleks, et me ei peaks igal hetkel uuesti otsustama. Kui igapäevatoimingud põhinevad harjumustel ja visuaalselt arusaadavatel süsteemidel, väheneb otsusteväsimus ja suureneb tõenäosus, et asi saab tehtud.

Näiteks:

  • Kui igal esemel on kindel koht, ei pea iga kord mõtlema, kuhu see panna.
  • Kui koristus jaguneb väikesteks ja ajaliselt lühikesteks sammudeks (nt 5-minutilised ülesanded), ei teki ülekoormatust.
  • Kui kodu on visuaalselt rahulik, aitab see ka sisemist müra leevendada.

Süsteemid ei tee meist täiuslikke, vaid vabastavad vaimset ruumi, et keskenduda elule – mitte ainult korrale.

Korrastaja ja ATH – vastuolu või hoopis supervõime?

Olen õppinud professionaalseks korrastajaks – aitan inimestel luua süsteeme ja selgust oma kodus ja elus. Ja samal ajal elan ma ise koos ATH-ga.

See tähendab, et ma ei ole immuunne nende samade karide suhtes, millest just kirjutasin. Minu peas on ka vahel need vilkuvad vahelehed. Ka mina olen edasilükkaja, lasen end kergesti segada ja jätan asju pooleli.

Aga erinevus on selles, et nüüd, kui olen oma eripärast teadlik, olen õppinud nendega teadlikult tööd tegema. Olen loonud endale süsteeme ja õpin neid pidevalt kohandama.

Ja see ongi minu supervõime. Ma mõistan väga hästi, mida tähendab elada korrastamata peas ja korrastamata ruumis. Olen alati uskunud, et korrastamine ei ole ainult asjade kokku panemine, vaid hoopis teadmine, miks sa midagi teed. Ma pakun lahendusi, mis on mind ennast aidanud.

Mida teha, kui korrastamine tundub võimatu?

Kui su aju töötab nagu pidevalt vilkuv brauser, siis korrastamine ei saa olla täiusliku kodu saavutamine. Selle asemel tähendab see:

  • Süsteemide loomist. Mitte ilu pärast, vaid selleks, et aju ei peaks igat sammu meeles hoidma. Kui igal asjal on oma lihtne koht, saab aju puhata.
  • Ühe vahelehe korraga sulgemist. Mitte „korista kogu kodu ära“, vaid „pane nõud masinasse“. Väike samm, mis annab rahu ja jõudu edasi liikuda.
  • Prioriteetide seadmist. Küsimus: Mis on kõige olulisem asi, mida ma praegu ära teen?
  • Enesekaastunnet. See ei ole laiskus ega läbikukkumine, vaid teistsugune viis maailma kogeda.

Minu kogemus

Kui ma sain teada, et mul on ATH, muutus mu elu palju selgemaks. Ma mõistsin, miks mingid tegevused, sealhulgas ka korrastamine, ei tundunud mulle kunagi sama lihtsad kui teistele.

Tegelikult õpin ma siiani. See ongi mu igapäevane taust. Aga olen õppinud olema enda vastu leebem – näiteks siis, kui ma kohe oma autovõtmeid ei leia.

Selle asemel olen loonud endale süsteeme – lihtsaid, loogilisi ja visuaalseid –, mis aitavad mul sulgeda üleliigseid brausereid. Mul ei ole enam vaja meelde jätta, kuhu dokument panna või kus akupank parasjagu on.

Mul on vähem asju. Vähem ikoone arvuti töölaual. Vähem segajaid. Ja palju rohkem hingamisruumi.

Iga kord, kui ma teen ühe väikese sammu, sulgub mu peas üks vilkuv vaheleht. Ja läbi nende väikeste taipamiste on mul endal palju lihtsam ja parem hingata.

Sinu järgmine samm

Proovi lihtsat harjutust: vali üks asi, mis on su peas ammu „vilkunud“ – olgu see siis nõudepesu, üks riidehunnik või ühe kapi riiul. Tee see üks asi lõpuni ja märka, mis tunne pärast on.

See ongi ühe vahelehe sulgemine.
Ja iga suletud vaheleht loob sinu pähe natuke rohkem ruumi – kergemaks hingamiseks, selgemaks mõtlemiseks ja rahulikumaks eluks.

Kokkuvõtteks

ATH ja korrastamine ei ole vastuolus. Jah, tähelepanuhäire võib muuta kodu korrastamise ja igapäevaste süsteemide loomise keeruliseks. Aga see ei tähenda, et kord ja selgus oleks kättesaamatu. Vastupidi – just lihtsad korrastamise nipid, väikeste sammude haaval tehtud tegevused ja enda vastu leebe suhtumine aitavad elada rahulikumat elu ka siis, kui peas on korraga „20 avatud brauserit“.

Kui sul on ATH, siis tea: sa ei ole üksi. Korrastamine tähelepanuhäirega ei pea olema täiuslik, vaid piisavalt hea, et toetada sinu igapäevaelu. Iga suletud „vaheleht“ – olgu see nõudepesu, kapi korrastamine või arvuti töölaua ikoonide vähendamine – on samm kerguse ja vabaduse poole.

See postitus on kasulik sulle, kui otsid tuge või ideid teemadel ATH ja korrastamine, tähelepanuhäire ja kodukoristus või tahad teada, kuidas korrastada kodu väikeste sammudega. Olen jaganud oma kogemust, rääkinud edasilükkamisest, perfektsionismist ja motivatsiooni kõikumisest ning toonud välja, miks süsteemide loomine kodus on nii oluline.

Kui sul on tähelepanuhäire ja kodu korrastamine tundub keeruline, tea, et sa ei ole üksi. Lihtsad ja loogilised süsteemid, mis vähendavad segadust, aitavad igapäevaelu kergemaks muuta. Korrastamine ATH-ga ei pea olema täiuslik – piisab väikestest sammudest, mis loovad rohkem ruumi, selgust ja hingamisvabadust.

Kui sul on ATH ja soovid abi süsteemide loomisel, kirjuta mulle – leiame koos viisi, kuidas kodus korda luua, mis toetab sinu aju, mitte ei võitle sellega.

Koduhäbi – nähtamatu tunne, mis elab ka eestlaste kodudes

Segamini kodu, tolmused nurgad, kuhjuvad paberivirnad ja lõpetamata remont võivad tekitada tunde, et oled läbikukkunud. See tunne, mida paljud meist tunnevad, aga harva sõnastavad, kannab nime koduhäbi.

Koduhäbi ei ole lihtsalt piinlikkustunne külaliste ees – see on sügavam, sageli sõnastamata hirm, et meie kodune olukord peegeldab midagi meie väärtuse kohta inimesena. Et oleme mingil moel „valed“ või „ebapiisavad“.

See postitus jätkab Korralooja varasemat käsitlust teemal „Koduhäbi – mis see veel on?“ ning toob lisaks kultuurilise vaatenurga, praktilised tööriistad ja mõistmise, kuidas koduhäbi meid mõjutab – ja kuidas sellest lahti lasta.

Mis see koduhäbi siis täpsemalt on?

Mõiste koduhäbi (soome keeles kotihäpeä) lõi 2018. aastal Soome kultuuriajaloolane ja korrastaja Ilana Aalto. Ta defineeris selle kui hirmu saada hinnatud või mitteaktsepteeritud selle põhjal, milline näeb välja meie kodu. Tegu ei ole pealiskaudse esteetikaküsimusega, vaid sügavalt isikliku, kultuuriliste normide ja sisemiste uskumustega seotud tundega.

Koduhäbi võib olla seotud sellega, et kodu pole korras, sisustus on ajale jalgu jäänud, lastel mänguasjad laiali või lihtsalt energia puudub, et kõike korraga korrastada. Tegelikkuses aga räägib see meie igatsusest aktsepteerimise, turvalisuse ja rahu järele – sellisena nagu me oleme.

Koduhäbi Eesti kontekstis

Kuigi koduhäbi mõiste on Soomest pärit, elab see sama nähtus ka Eesti kodudes. Meie kultuuris on palju vaikimist, ise hakkama saamise nõuet ja sügavat soovi mitte kellelegi koormaks olla. Kodu on meie privaatsuse kindlus – ja just seetõttu võib olla raske tunnistada, et ka seal võivad olla asjad korrast ära.

Lisandub ka põlvkondlik pärand: sõjajärgne vaesus, ellujäämise vajadus ja „äkki läheb veel vaja“ mõtteviis. Kodudesse kogunes esemeid, kuid tundeid ja lugusid nende taha enamasti ei jagatud. Ja kui segadus kasvas üle pea, tuli lihtsalt pingutada rohkem – mitte abi paluda.

Korralooja vaatenurk: koduhäbi ei tähenda, et oled lohakas või laisk

Korraloojana näen sageli, kuidas koduhäbi hoiab inimesi tagasi. Inimesed ütlevad:
„Ma ei saa veel sind kutsuda – ma peaksin enne kodu korda tegema.“
„Mul on häbi, et olen lasknud sel nii minna.“
„Ma ei tea, miks ma ei suuda loobuda.“

Koduhäbi ei teki segadusest, vaid sellest, mida me enda kohta sellest segadusest välja loeme. Ja see tõlgendus on sageli karmim kui ükski külalise pilk. Koduhäbi ütleb: „Sa oled laisk. Sa ei saa hakkama. Sa oled halb ema/inimene/perenaine.“

Aga korrastamise protsess saab olla hoopis vastupidine kogemus: see võib kinnitada, et sa oled piisav. Et sa väärid selgust, lihtsust ja kergust. Et sul on õigus küsida abi. Et sa ei pea oma väärtust tõestama läbi puhastatud aknaklaasi või perfektse diivanipadja.

Kuidas koduhäbi vähendada?

Siin on mõned Korralooja soovitused:

1. Anna endale luba kodu mitte häbeneda

Sinu kodu on elu keskpunkt, mitte näidissaal. Kui see on täis tegevusi, emotsioone ja liikumist, on see märk elust, mitte häbist.

2. Küsi: Kelle jaoks?

Kui tunned, et pead midagi muutma, küsi: „Kas ma teen seda endale või teistele?“ Kui vastus on „et teised ei mõtleks halvasti“, tasub selle üle sügavamalt mõelda.

3. Alusta väikestest sammudest

Koduhäbi kasvab tihti segaduse mahuga. Võta üks riiul, üks kast, üks sahtel. Viis minutit päevas muudab rohkem kui korrapäratu suurpuhastus kord aastas.

4. Jaga oma tundeid

Räägi sõbraga. Kirjuta päevikusse. Või kirjuta mulle. Koduhäbi kahaneb valguse käes – see, mida me varjame, paisub. See, mida me jagame, muutub kergemaks.

5. Ära võrdle

Naabrinaine Malle võib kasvatada viit last ja hoida kodu läikivana, aga sina elad oma elu. Koduhäbi tekib sageli võrdlemisest. Teiste kodud on nende vajaduste, energia ja väärtuste järgi loodud.

Lõpetuseks

Koduhäbi ei ole isiklik läbikukkumine – see on kultuuriline nähtus. Aga sul on võimalus seda mustrit muuta. Mitte sundida end rohkem pingutama, vaid pakkuda endale leebust ja mõistmist. Koduhäbi hakkab hajuma seal, kus inimene väärtustab ennast empaatia, mitte hinnanguga.

Kui see tekst sind kõnetas, siis tea: sa ei ole ainus ja sa ei pea seda koormat kandma, vaid sul on võimalus valida kergem ja selgem elu. Meil on alati valik.

Kas oled märganud, et laps kaob tundideks nutimaailma?

Väike tüdruk istub elutoa põrandal televiisorit vaadates, mänguasjad laiali – kodune ja korrastamata keskkond.

Mure: Laps kaob tundideks nutiseadmesse

Kui oled mures, et su laps veedab tunde nutiseadmes, siis sa ei ole üksinda. Paljud vanemad tunnevad hämmingut ja abitust, kui nende lapsed kaovad tundideks ekraani taha. Kuid see, mida me sageli “ekraaniajaks” nimetame, võib olla tegelikult midagi palju enamat kui lihtsalt harjumus.

Mida nutimaailm lapsele tegelikult pakub?

Nutimaailm ei paku ainult meelelahutust. Laps võib otsida sealt rahu, kontrolli, tunnustust, lohutust või lihtsalt oma ruumi. See maailm on tema jaoks loogiline, vähem nõudev ja sageli ka turvalisem.

Miks “ekraaniaeg” pole alati probleem, vaid sümptom?

Kui laps kaob ekraanidesse, tasub küsida: mille eest ta põgeneb? Võib-olla ei ole see ainult ekraani süü – vahel on põhjus ka ümbritsevas kaoses. Kui tuba on täis müra ja asju, on lapsel raskem keskenduda ja rahuneda.

Korras tuba loob rahu ka lapse sees

Korras tuba võib olla see, mis aitab lapsel leida rahu ka enda sees – nii ei ole vaja põgeneda nutiseadmesse. Kui lapse tuba on korrastatud, on see ideaalne hetk kujundada uued harjumused, mis aitavad korda hoida. See ei ole ainult esteetiline muudatus, vaid ka sisemine muutus.

Uued harjumused, mis aitavad korda hoida

Kui laps on juba piisavalt vana, et aktiivselt osaleda, võid hakata koos temaga katsetama neid lihtsaid ja toimivaid süsteeme:

5 praktilist harjumust igapäevase korra hoidmiseks:

Igapäevane 5–10-minutiline “oma pesa korrastamine” – tee sellest mõnus rutiin.

Kord nädalas “vaatame üle” rituaal – mis jäi vedelema, mis ei toimi, mida võiks muuta?

Igal asjal oma koht – nii on lapsel lihtsam korda hoida.

Anna lapsele vastutus – näiteks tema enda riiuli või mängunurga haldamine.

Tunnusta järjepidevust, mitte ainult tulemust – “Näen, et panid oma raamatud ise ära. Super!”

Tuba, mis toetab lapse vajadusi

Loogiline ja lihtne jaotus lapse toas võib näha välja nii:

  • Õppimisnurk – laud, lamp, koolitarbed – kõik omal kohal
  • Oma pesa – kott-tool, led-tuled, kardin, lemmikraamat
  • Mängu- ja loomeala – kunstitarbed, LEGOd, meisterdamisnurk
  • Riidekorraldus – igapäevased madalal, hooajariided kõrgemal. Sildid!
  • Isiklikud aarded – karp või riiul just talle oluliste asjade jaoks

Lisasoovitused vanematele

  • Ära korista lapse teadmata – see vähendab tema turvatunnet.
  • Luba tal teha mõned “oma reeglid” – see arendab iseseisvust.
  • Märka, kui mõni süsteem ei toimi – kohanda, ära hinda.
  • Toeta, ära kontrolli – laps peaks tundma, et tuba on tema ruum.
  • Tehke koos “Mis mulle mu toas praegu meeldib?” hetki – see tugevdab usaldust.

Korras toas on lapsel lihtsam keskenduda

Laps ei pea põgenema nutimaailma, kui tema ümber on kord, rahu ja armastus. See annab talle enesekindluse, mida ta vajab – nii väljas- kui seespool ekraani.

Kas tunned, et tahaksid selles teemas tuge või inspiratsiooni?
Kirjuta mulle – koos leiame viisi, kuidas luua sinu lapsele toetav ruum ja toetavad harjumused.

Ma peaksin ju ise hakkama saama

Murelik naine segamini elutoas, ekraanil kiri: 'Ma peaksin ju ise hakkama saama' – illustratsioon läbipõlemise ja süütundest.

Miks “ma peaksin ise hakkama saama” on levinud mõtteviis

“Sa oled ju täiskasvanud inimene. Mis mõttes sa maksad selle eest, et keegi sul kodus korda looks? Kas ise ei saa hakkama?”

Paljud naised, kellega olen kohtunud, räägivad, et just need laused hoiavad neid tagasi abi küsimast. Sageli ütleb seda mees oma naisele. Vahel vanemad, sõbrannad või… nende enda sisemine hääl:

“Kui sa tellid abi, siis järelikult oled sa läbikukkunud.”
“Mis sul viga on, et sa ei suuda oma kodu korras hoida?”
“Kui teised saavad hakkama, siis peaksid sina ka.”

See ongi keeruline, eriti kui oled juba kõike proovinud.

Sageli ütlevad naised, et neil kulus kuid või isegi aastaid, enne kui nad julgesid abi küsida. Mitte sellepärast, et nad ei oleks varem proovinud. Vastupidi – nad on kõike proovinud, lugenud Marie Kondot, teinud nädalavahetuse suurpuhastusi ja
andnud endale uue aasta lubadusi: “Sel aastal teen kodu korda.”

Aga väsimus ja kaos tulevad tagasi nagu mitme peaga lohe – sa raiud ühe pea maha ja kaks kasvavad asemele. Enesekriitika annab märku: “Mul on ilmselt midagi viga. Teised ju saavad hakkama. Ma peaksin ka suutma.”

Me elame teistsuguses maailmas kui meie emad

Meie emade ja vanaemade ajastul oli elu aeglasem. Neil oli vähem asju, vähem segajaid, vähem rolle, mida korraga kanda. Täna on sul:
töö, mis ei lõpe tööpäevaga;
lapsed, kelle jaoks on oluline, et sa oleksid päriselt kohal;
suhe, millele peaksid aega leidma;
vanemad, kelle eest hoolitsed;
ja kodu, mis peaks olema turvapaik – aga tihti tundub nagu teine töökoht.

Lisaks on meie kodudes rohkem asju kui kunagi varem. Rohkem mänguasju, riideid, tehnikat, kaost. Sa ei ole laisk ega saamatu – sul on lihtsalt liiga palju, mida hallata.

See ei tähenda, et meie emadel ja vanaemadel oleks olnud kerge. Ka nemad kandsid oma koormaid – lihtsalt teistsuguseid. Tihti olid neil vähem valikuid, vähem abi ja palju nähtamatut tööd, mida keegi ei märganud. Aga täna on maailm kiirem ja nõudlikum. Meilt oodatakse korraga karjääri, laitmatut kodu, kohalolekut perele ja seda, et me ise oleksime kogu aeg rõõmsad ja terved.

Korrastamine pole ainult kastid ja sildid

Paberil tundub, et tuleb lihtsalt visata üleliigne ära, sorteerida ja panna allesjäänud kastidesse. Aga päriselt? See tähendab:
lahti laskma mälestustest ja süütundest
seisma silmitsi sadade väikeste otsustega
luua süsteemid, mis töötavad ka siis, kui elu on kiire ja energiat vähe

See ei ole lihtne. See on emotsionaalne töö, mida ei õpetatud meile ei koolis ega kodus. Ja seda ei õpeta sulle ükski ajakiri ega YouTube’i video.

Jah, video võib anda ideid ja raamat võib inspireerida, aga tegeliku töö pead oma kodus ikka ise tegema. See on umbes nagu lugeda raamatut “Personalijuht” – see võib olla huvitav ja silmi avav, aga see ei tee sind veel personalijuhiks.

Abi küsimine ei ole nõrkuse märk

Kui kutsud treeneri või torumehe, ei arva keegi, et sa oled saamatu. Miks peaks korrastaja olema midagi muud? Korrastaja on nagu kodu strateeg ja tugiisik. Ta ei tule sind hindama ega õpetama, kuidas “parem naine” olla.

Korrastaja võib olla just see abi, mida oled oodanud. Keegi, kes on olemas siis, kui kõik hakkab üle pea kasvama. Ta aitab sul märgata kohti, kuhu sa ise pole osanud vaadata. Näitab, kust alustada ja kuidas edasi minna. Toob kaasa ideid ja lahendusi, mis töötavad sinu kodus ja sinu eluviisiga. Koos saame luua süsteemid, mis püsivad ka siis, kui elu on kiire ja energiat napib.

Kui oled tööl meeskonnamängija, siis tead, kui hea on, kui keegi aitab mõtteid põrgatada ja annab uusi vaatenurki. Kodus toimib see korrastajaga samamoodi. Ta on partner, kellega koos saad mõelda, otsustada ja päriselt tegutsema hakata.

Korrastaja aitab sul:

otsustada, mida päriselt vajad ja millest on aeg lahti lasta – ilma süütundeta;
märgata, kus süsteemid ei tööta, ja leida lahendused, mis sobivad sinu kodu ja eluga;
panna kõik nii paika, et sul oleks vähem segadust ja rohkem rahu igas päevas.

Ja kõige olulisem – ta on sinu kõrval just siis, kui kõike tundub liiga palju, et üksi alustada.

Küsimus pole ainult asjades

See “ma peaksin ju ise hakkama saama” on sügavam muster. Sageli õpime juba lapsena:
abi palumine = nõrkus
teiste vajadused on olulisemad kui enda omad
tubli tüdruk saab alati ise hakkama

Aga päriselt, kas peab ikka üksi rabelema? Sa võid endale lubada kergemat teed. See ei tee sind vähem väärtuslikuks. Vastupidi – see näitab, et sa hoolid endast.

Ühe ema lugu

Üks kolme lapse ema rääkis, kuidas ta igal õhtul tõotas: “Homme teen kõik korda.” Aga järgmine päev tõi töökoosolekud, lasteaia üritused, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunniku.

“Õhtuks olin nii läbi, et lihtsalt istusin köögilaua taga ja vahtisin seda kaost enda ümber. Ja tundsin häbi, et mul ei ole oma elu kontrolli all.”

Kõige raskem polnudki segadus ise, vaid see, mida ta endale sisendas:
“Sa oled saamatu. Kui teised emad saavad hakkama, miks sina ei saa?”

Minu enda kogemus
Üks naine ütles mulle, et tal on minu abi vaja. Aga kutset ei tulnud. Kui mainisin seda tuttavale, pakkus ta kohe: “Mis sa siis arvad – mees keelas ära nagunii.”

Minu järeldus on: Sageli ei jää asi mitte julguse või raha taha, vaid just partneri suhtumise taha. See, kuidas teine pool reageerib – kas toetab või seab piiranguid – mõjutab rohkem, kui me tahaksime tunnistada.

Küsi endalt

Kas ma olen juba proovinud – ja siiski tunnen, et vajan tuge?
Kas mu kodu annab mulle energiat või võtab seda?
Kas ma lubaksin oma parimal sõbrannal üksi rabeleda, kui ta vajaks abi?

Kas oled endale öelnud…

“Homme teen kõik korda. Seekord saan hakkama.”

Ja siis tuleb uus päev – koos töökoosolekute, lasteaia ürituste, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunnikuga. Õhtuks oled nii väsinud, et ainus, mida suudad, on anda endale sama lubadus uuesti.

Korrastaja ei tee sind paremaks naiseks ega emaks. Ta aitab sul näha, kust alustada, mis on päriselt oluline, ja luua süsteemid, mis toimivad ka siis, kui elu on kiire ja oled väsinud.

Sa ei pea kõike üksi tegema. Sa võid valida kergema tee. Sa oled väärt kodu, mis sind toetab. Ja sa oled väärt tuge, mis aitab sind sinna jõuda.

Ja võib-olla tasub ka endalt küsida:
Kui palju läheb mulle korda, mida teised arvavad? Kas ma kardan abi paluda, sest pelgan, et keegi mõtleb: “Ei saa hakkama” või “See pole ju nii raske”?”

Äkki on aeg mõelda avatumalt. Mitte kõik ei pea korrastamist armastama ega kõike üksi tegema. Mõne jaoks on see “ei ole minu cup of tea” ja see on täiesti okei.

Aitan sul luua selgust ja ruumi kõige olulisema jaoks!

VÕTA MINUGA ÜHENDUST

Korrastamise nõuanded

Kasulikud nõuanded kergemaks eluks

Toomapäev ja korrastamine

Read more

Kodu korrastamine ja harjumused

Read more

Mis on loobumisteraapia?

Read more

Avaleht
Teenused
Koolitused
Hinnad
KKK
Minust
Kasulikku
Kontakt

ÜLLE TAMMIK

E-POST: ulletammik@korralooja.ee
TELEFON: +372 518 4690