Tag Archive for: edasilükkamine

Pea igaüks meist on kogenud olukorda, kus me peame midagi tegema, kuid leiame end korduvalt asjade edasilükkamisest ja kõrvaliste tegevuste eelistamisest. See käitumismuster on laialt levinud ja võib mõjutada mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas kodu korrastamist. Miks siis ikkagi lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega? Toon välja mõned põhjused ja soovitused:

1. Tähtsuse ja kiireloomulisuse puudumine: Üks peamisi põhjuseid, miks me edasi lükkame kodu korrastamist, on asjaolu, et me ei tunne, et see oleks hetkel piisavalt tähtis või kiireloomuline ülesanne. Sageli lükkame korrastamist edasi, sest igapäevaelu nõuab meie tähelepanu muudes valdkondades, mis tunduvad olulisemad. Seega võib korrastamine tunduda teisejärgulisena.

2. Liigne tegevuste hulk: Meie eludes on tihti liiga palju asju mida teha ja me ei suuda neid kõiki korraga hallata. Seetõttu lükkame mõnikord kodu korrastamist edasi, sest me ei näe võimalust seda lisada juba ülekoormatud ajakavasse.

3. Puuduv motivatsioon: Kui meil puudub motivatsioon korrastada, leiame palju põhjuseid, miks mitte alustada. Kui me ei näe selget kasu või rahuldust korrastamisest, on meil raske leida energiat ja motivatsiooni selleks tegevuseks.

4. Hirm ebaõnnestumise ees: Mõnikord kardame, et korrastamisel võib midagi valesti minna või et me ei suuda seda lõpule viia. See hirm ebaõnnestumise ees võib meid takistada alustamast.

5. Emotsionaalsed sidemed asjadega: Meil võib olla emotsionaalseid sidemeid teatud esemete või asukohtadega oma kodus, mis muudavad nende koristamise keeruliseks. Me võime karta, et korrastamine tähendab nendest sidemetest loobumist.

6. Ebapiisav planeerimine: Mõnikord lükkame korrastamist edasi, sest meil puudub selge plaan või strateegia selleks, kuidas alustada ja jätkata. Ilma struktureeritud plaanita võib ülesanne tunduda ülejõu käiv.

Kuidas edasilükkamist ületada ja korrastamisega alustada:

Sea eesmärgid: Määra endale selged eesmärgid ja prioriteedid. Kui mõistad, miks korrastamine on tähtis, on sul lihtsam leida motivatsiooni.

Planeeri ja struktureeri: Loo üksikasjalik plaan, kuidas alustada ja millises järjekorras erinevaid ülesandeid teha. Struktureeritud lähenemine muudab ülesande teostatavaks ja vähendab edasilükkamise tõenäosust.

Väldi ülekoormust: Ära ürita korraga kogu kodu korrastada. Jaga ülesanne väiksemateks osadeks ja keskendu ühele ruumile või piirkonnale korraga.

Leia motivatsioon: Mõtle sellele, kuidas korras kodu võib suurendada su elukvaliteeti ja heaolu. Leia isiklikud põhjused, miks korrastada.

Kaasake teised: Kaasa pereliikmeid või sõpru, kes saavad sind aidata ja motiveerida.

Alusta väikestest sammudest: Kui oled korrastamisega pikka aega viivitanud, alusta väikeste ülesannetega. Edu saavutamine nendes annab sulle vajalikku enesekindlust ja energiat suuremateks projektideks.

Ole kannatlik: Korrastamine võib olla aeganõudev protsess. Ära oota kohest muutust, vaid ole valmis järjepidevaks tööks.

Lohutuseks sulle võin öelda, et kodu korrastamise edasilükkamine on tavaline probleem, kuid õige strateegia ja motivatsiooniga on võimalik seda ületada.

Alusta väikestest sammudest, sea selged eesmärgid ja leia rõõmu korra loomisest oma kodus.

Sageli ei suuda me lahti lasta asjadest, mida me enam ei vaja või ei taha. See raskus tuleneb hirmust, et meil ei ole midagi siis, kui me seda vajame (kui me seda kunagi vajame…). Kuid sageli ei tea me isegi, mis meil on ja nii ostame vajamineva asja uuesti. Mõnikord usume, et viskame raha minema, kui midagi ära viskame. Sageli maksab asjade hoiustamine meile rohkem raha kui nende ära viskamine. Samas peaks kodu olema elamispind, mitte hoiuruum. Mõtle, mis suhe on sul asjadega. Mida vähem me omame, seda lihtsam on olla sellega, mis meil on, ja seda rohkem hakkame hindama kõike, mis meid ümbritseb– materiaalset või muud.
Praktikas toimib professionaalne korrastaja kliendi jaoks päästerõngana, kui asjadest või projektidest tuleb loobuda, sest nende jaoks pole lihtsalt ruumi ega aega, kuid emotsionaalne side nendega hoiab loobumist tagasi ja teeb selle ebamugavaks.

Miks on loobumine nii raske?

Meie aju loob sideme kõigega, millega end ümbritseme, olgu selleks inimesed, asjad, muusika või naabruskond. See muutub tuttavaks ja kõik, mis on tuttav, on ohutu ja kulutab vähe energiat.

Loobumine, isegi sellele mõtlemine, paneb ajus tööle häiresignaali kaotuse ohtude kohta. Varem võis isegi üks kriitiline kaotus – toiduvarude, küttepuude või eluaseme osas – tähendada üksikisiku või tema kogukonna hävingut. Rääkimata lähedase kaotamise katastroofist. Seetõttu peab meie aju põhimõtteliselt ja igaks juhuks alla andma. Ja see on hea, sest see teeb meid ettevaatlikuks lähedaste, sõprade ja muude asjade kaotamise suhtes, mis on elus absoluutselt olulised.

Tänapäeva elu väljakutse on aju automaatse hoidmisrefleksi peenemaks treenimine ning oluliste ja ebaoluliste asjade eristamise õppimine. Esimesena mainitud tugedest tuleb kogu jõust kinni hoida, neid tuleb hellitada ja nende eest hoolitseda. Teisest küljest saab ebaolulistele asjadele läheneda pingevabalt ja lakooniliselt. Näiteks hooajariiete arvu saab vähendada paari riideesemeni, vabastades nii garderoobis ruumi igapäevariiete jaoks, mis ei pea enam elutoa diivanit täitma. Saate sõbrad julgemini külla kutsuda, ilma et enne paaniliselt koristada vaja oleks. Samuti ei vaja lapsed kõiki neid „parajasti moes olevaid“ mänguasju, mis ühtlaselt kogu majapidamise nurgad ja põrandad täidavad. Mida rohkem on asju, seda suurem on nende korrastamisele kuluv aeg ja energia.

Ebaolulisest lahti laskmine on vabanemine, mis annab hinnalise tulemuse: meie ruumi ja aja. Boonusena annab see meelerahu ja kerguse ning avab uusi võimalusi.

Tõenäoline tegevuste, sh korrastamise ja ka koristamise kõige keerulisem etapp on alustamine. Psühholoogide hinnangul on kuni 20 protsenti inimestest ravimatud edasilükkajad. Tegemist on eneseregulatsiooni probleemiga, kus inimene nihutab vabatahtlikult olulist ülesannet, kuigi ta teab, et see teda kahjustab. Probleemi keskmes pole teadlaste sõnul mitte niivõrd ajakontrolli puudumine, kuivõrd emotsionaalne kontroll, sest edasilükkaja tegevust seostatakse süü-, häbi- ja ärevustundega. Olen kuulnud, et halvim võimalik nõuanne kroonilisele edasilükkajale on öelda “lihtsalt tee seda”.
Krooniline edasilükkaja läheb kapiuksi avama, on nähtu poolt halvatud ja sulgeb ukse. Vahel kasvab koristustöö edasilükkaja meelest sellisesse staadiumisse, et selle alustamine tundub täiesti ületamatu. Positiivne on see, et ka kõige hullemal edasilükkajal on veel lootust: edasilükkamine on õpitud harjumus, seega on võimalik ka sellest õppida.


Kuidas edasilükkamist lahendada? Proovi neid soovitusi:
* Ära jää mõtlema, kas lahendused töötavad sinu jaoks või mitte, mine ja testi neid kohe. Tulemus võib sind ennastki üllatada.
* Ära oota õiget aega ega tingimusi, alusta kohe.
* Unista ja visualiseeri lõpptulemust, nii meelitad ennast tööle. Mõtle, mis oleks teisiti, kui sul on korras kodu, riidekapp või köök.
* Alusta väikeste sammudega. Sea endale eesmärgid ja tee plaan, mida soovid teha ja kui palju sa selle jaoks aega pühendad ning asu kohe tegutsema.
* Kiida ennast tehtud töö eest. Kui sul aitab fookust hoida edusammude nägemine, siis tee pilt enne töö alustamist ja pärast. Nii on tulemus veelgi innustavam.


Meile meeldib teha plaane. Nii nagu teevad paljud aastavahetusel uusi algusi. Kes hakkab dieeti pidama, kes trennis käima, kes läheb õppima. Kui oled seda postitust lugemas, siis on tõenäoline, et kavatsed sel aastal oma kodu korda teha ja oled ka ilmselt juba mõelnud, millest alustada. Loodan, et minu soovitused ja juhised on sulle abiks ja suunanäitajaks. Kui soovid täpsemalt teada, kuidas alustada ja mida teha, siis võta minuga ühendust ja loome koos sulle unistuste kodu.