Tag Archive for: edasilükkamine

Miks korrastamine on ebamugav – ja miks see ongi hea

„Sinu teenus on mentaalselt ebamugav ja see peaks olema kolm korda kallim. Koristaja kutsumine on lihtsam, sest siis ei pea ise midagi tegema.”

Tegelikult on see kõige täpsem kirjeldus minu töö kohta ja sellest, miks korrastamine on raske.

Koristamine vs korrastamine

Kui kutsud koristaja, saad kiire tulemuse: puhtad pinnad, sirged diivanipadjad ja hetkeks kergema enesetunde. Aga midagi ei muutu. Segadus hakkab üsna pea uuesti kogunema, sest harjumused ja mustrid jäävad samaks.

Korrastamine kodus on hoopis teine teekond. See ei puuduta ainult kappe ja riiuleid, vaid ka sinu mõtlemist ja igapäevaseid valikuid. Just seetõttu tundubki korrastusteenus sageli mentaalselt raskem.

Miks mul neid asju nii palju on?

Korrastamise käigus ei saa vältida küsimusi, mis sunnivad analüüsima:

  • Miks mul neid asju nii palju on?
  • Mida ma tegelikult vajan ja mida mitte?
  • Mida ma kardan kaotada, kui loobun mõnest esemest?
  • Kas minu kodu toetab mu igapäevaelu või hoopis segab seda?

Need küsimused ei küsi ainult asjade kohta, vaid toovad nähtavale mustrid ja uskumused. Asjadest loobumine võib olla seotud lapsepõlves õpitud hoiakutega (asju ei tohi ära visata), oskamatusest, väsimusest või lihtsalt huvi puudumisest. Põhjus polegi kõige tähtsam – oluline on see, et sa saad sellest teadlikuks.

Ja just see teadlikuks saamine ongi põhjus, miks korrastusteenus tundub mentaalselt raske. See sunnib vaatama peeglisse ja märkama seda, mida seni on lihtsam olnud vältida.

Ebamugavus on märk muutusest

Me kipume mõtlema, et ebamugav tunne tähendab midagi halba. Tegelikult on see vastupidi. Ebamugavus on märk, et midagi vajab muutmist. Kui inimene mõistab, kust tema segadus pärineb, saab ta hakata seda mustrit muutma. See tähendab, et muutus ei toimu ainult kapis, vaid ka mõtlemises.

Mida see sinus käivitab?

Kui tunned, et korrastamine ajab närvi või väsitab, on see märk, et tegeled millegi olulisega. Iga valik avab ukse järgmisele aususele – see ongi muutuse protsess. See on nagu treeningus – lihas kasvab alles siis, kui tunned pinget. Sama on kodu korrastamisega: ebamugavus näitab, et oled teel püsiva muutuse poole.

Miks korrastamine on investeering, mitte kulu?

Korrastamine ei tähenda ainult kappide organiseerimist. Koristamine annab lühiajalise kergenduse. Korrastamine loob püsiva süsteemi. See tähendab, et sa ei pea enam ikka ja jälle algusest alustama.

See võib tunduda kallim ja emotsionaalselt raskem kui koristaja kutsumine. Aga mõju on kordades suurem: vähem stressi, rohkem selgust ja kergust, kodu, mis päriselt toetab su elu.

Miks see ongi hea

Seepärast oligi see lause minu jaoks parim kompliment. See kinnitab, et minu töö ei ole pelgalt kappide korrastamine, vaid päris muutuste protsess. Korrastamine ei muuda ainult kodu, vaid ka seda, kuidas sa end tunned, kuidas suhted toimivad ja kuidas sa igapäevaselt elad.

Küsimus sulle

Millises eluvaldkonnas tunned praegu kõige rohkem ebamugavust?
Äkki just seal ootab sind järgmine muutus. Kas soovid, et keegi koristaks su toa – või oled valmis looma kodu, mis hoiab korda ka siis, kui elu on kiire?

Ebamugavus on märk, et oled õigel teel. Kui tunned, et oled valmis selle sammu astuma, siis alustame koos. Soovid, et korrastamine oleks lihtsamini alustatav ja vabastavam? Kirjuta mulle ja teeme selle teekonna koos lihtsamaks.

👉 Loe edasi: 21 põhjust, miks me asju omame
👉 Võta ühendust, kui vajad juhendamist oma korrastusteekonnal

ATH ja korrastamine

Mida tähendab korrastamine, kui su ajus on avatud juskui 20 vahelehte korraga?

Naine, kelle mõtted justkui hajuvad – ATH ja korrastamine visuaalne kujund
Foto: Shutterstock

Oled sa tundnud, et alustad midagi, aga juba paari minuti pärast oled mõtetega kuskil mujal? Et kõik tundub korraga tähtis ja päeva lõpus on tunne, et midagi pole valmis?

See on tunne, mida ma tean liiga hästi – sest mul on ATH.

Ja ometi olen ma korrastaja, kes aitab teistel luua süsteeme ja korda. Just see kombinatsioon ongi minu tugevus: ma ei räägi korrastamisest teoorias, vaid läbi omaenda kogemuse. See on minu elu.

Kui aju töötab nagu 20 avatud vahelehte

  • See tähendab, et:
  • Mõtted hüppavad pidevalt ühest teemast teise. Alustan midagi, aga juba mõne minuti pärast olen uuel rajal. See võib olla põnev, aga lõpuks kurnav, sest ükski asi ei saa valmis.
  • Taustal jookseb pidev sisemonoloog, mis ei vaiki. Isegi siis, kui tegelen ühe ülesandega, meenub korraga kümme muud asja. Justkui oleks peas vali taustamuusika.
  • Aju tuletab pidevalt meelde arveid, nõudepesu, vastamata meile. Ka puhates hüppab pähe mõni tegemata asi ja rahulikku hetke ei tekigi.
  • Otsustamine võtab tohutult energiat. Küsimus ei ole selles, et ma ei tea, mida teha – pigem selles, et kõik tundub korraga kõige olulisem.
  • Ükski tegevus ei anna täielikku rahuldust. Isegi siis, kui midagi ära teen, tundub, et kõik muu on ikka pooleli.

See tunne on mulle liigagi tuttav – kogu aeg justkui mitmes suunas korraga, aga mitte kusagil lõpuni kohal. Aga teadmine, et see ei ole laiskus, vaid minu aju tööviis, on juba iseenesest vabastav.

Tänaseks ei ole mul enam 20 vahelehte peas. Mul on korraga ehk 7–8. Ja mu arvuti töölaual on äärmisel juhul 8–10 ikooni – mitte rohkem. Need väikesed piirid, mille olen ise endale seadnud, hoiavad mu fookust ja annavad hingamisruumi.

Korrastamine ATH-ga, ehk igapäevased hetked, mis seda kõige paremini näitavad

Pesumasin jääb käivitamata, sest köögis ootab nõudepesu.
Nõudepesu jääb pooleli, sest telefon hakkab helisema.
Telefonikõne katkeb, sest ekraanile hüppab Messengeri teade.
Vestlus jääb pooleli, sest keegi küsib süüa.

Ja nii päev möödub – ühest katkestatud tegevusest teise. Õhtul tunned, et oled jooksnud ringi, aga tulemust ei ole. Kõik tundub korraga tähtis ja peas kumiseb: „Teised saavad hakkama, miks sina ei suuda?“

See ei ole saamatus. See on lihtsalt teistsugune ajumuster.

10 viisi, kuidas ATH segab korrastamist (ja mida sellega ette võtta)

Kui aju töötab pidevas hajevil olekus, siis ka kõige lihtsamad korrastustoimingud võivad olla keerulised.

Need on 10 kõige sagedasemat takistust:

  1. Pidev edasilükkamine. „Ma teen seda hiljem… homme… kui mul rohkem energiat on.“ Ja nii mööduvad päevad.
  2. Olulise ja ebaolulise eristamise raskus. Kõik tundub sama tähtis – arved, nõudepesu, vastamata kirjad, laste kooliasjad, tööülesanded, külmkapp, koer, külalised, isegi omaenda söök ja uni.
  3. Meeleolu langus. Kui tuju on nullis, tundub ka väike ülesanne ületamatu.
  4. Motivatsiooni kõikumine. Täna hoogne koristus, homme täielik null. Püsivat joont on raske hoida.
  5. Tähelepanu hajub. Alustad kapi korrastamist, aga raamat laual tõmbab tähelepanu. Raamat viib arvutisse, arvuti sotsiaalmeediasse… ja kapi koristus jääb pooleli.
  6. Asjade lõpetamise raskus. Tekib mitu pooleli olevat hunnikut, aga ükski neist ei saa lõpuni tehtud.
  7. Ajataju puudumine. Arvad, et ülesanne võtab 5 minutit, aga kulub tund – või vastupidi.
  8. Perfektsionism. ATH-ga võib iga ülesanne tunduda „kõik või mitte midagi“. Kui ma ei saa teha ideaalselt, siis on lihtsam üldse mitte alustada. See tähendab, et isegi lihtne sahtli korrastamine võib jääda tegemata, sest peas tekib tunne: „Kui ma juba teen, siis peab kogu tuba korras olema.“ Perfektsionism ei lase näha väikseid samme kui piisavat võitu.
  9. Ülekoormus. Iga tuba ja iga tegemata asi jookseb korraga peast läbi – köök, elutuba, esik, kapid. Kõik tahab tähelepanu, aga just see halvab ja takistab alustamist.
  10. Enesekriitika laviin. „Ma olen laisk. Ma ei saa hakkama.“ See sisemine hääl tapab julguse veel enne, kui alustad.

Need ongi need nähtamatud takistused, mis panevad tundma, et korrastamine on ületamatu. Tegelikult pole probleem mitte sinus kui inimeses, vaid selles, kuidas aju töötab.

Süsteemide loomise tähtsus ATH-ga

Üks asi, mida ATH-ga aju vajab rohkem kui keskmine, on lihtsad ja korduvad süsteemid. Mitte sellepärast, et me ei oskaks teisiti, vaid selleks, et me ei peaks igal hetkel uuesti otsustama. Kui igapäevatoimingud põhinevad harjumustel ja visuaalselt arusaadavatel süsteemidel, väheneb otsusteväsimus ja suureneb tõenäosus, et asi saab tehtud.

Näiteks:

  • Kui igal esemel on kindel koht, ei pea iga kord mõtlema, kuhu see panna.
  • Kui koristus jaguneb väikesteks ja ajaliselt lühikesteks sammudeks (nt 5-minutilised ülesanded), ei teki ülekoormatust.
  • Kui kodu on visuaalselt rahulik, aitab see ka sisemist müra leevendada.

Süsteemid ei tee meist täiuslikke, vaid vabastavad vaimset ruumi, et keskenduda elule – mitte ainult korrale.

Korrastaja ja ATH – vastuolu või hoopis supervõime?

Olen õppinud professionaalseks korrastajaks – aitan inimestel luua süsteeme ja selgust oma kodus ja elus. Ja samal ajal elan ma ise koos ATH-ga.

See tähendab, et ma ei ole immuunne nende samade karide suhtes, millest just kirjutasin. Minu peas on ka vahel need vilkuvad vahelehed. Ka mina olen edasilükkaja, lasen end kergesti segada ja jätan asju pooleli.

Aga erinevus on selles, et nüüd, kui olen oma eripärast teadlik, olen õppinud nendega teadlikult tööd tegema. Olen loonud endale süsteeme ja õpin neid pidevalt kohandama.

Ja see ongi minu supervõime. Ma mõistan väga hästi, mida tähendab elada korrastamata peas ja korrastamata ruumis. Olen alati uskunud, et korrastamine ei ole ainult asjade kokku panemine, vaid hoopis teadmine, miks sa midagi teed. Ma pakun lahendusi, mis on mind ennast aidanud.

Mida teha, kui korrastamine tundub võimatu?

Kui su aju töötab nagu pidevalt vilkuv brauser, siis korrastamine ei saa olla täiusliku kodu saavutamine. Selle asemel tähendab see:

  • Süsteemide loomist. Mitte ilu pärast, vaid selleks, et aju ei peaks igat sammu meeles hoidma. Kui igal asjal on oma lihtne koht, saab aju puhata.
  • Ühe vahelehe korraga sulgemist. Mitte „korista kogu kodu ära“, vaid „pane nõud masinasse“. Väike samm, mis annab rahu ja jõudu edasi liikuda.
  • Prioriteetide seadmist. Küsimus: Mis on kõige olulisem asi, mida ma praegu ära teen?
  • Enesekaastunnet. See ei ole laiskus ega läbikukkumine, vaid teistsugune viis maailma kogeda.

Minu kogemus

Kui ma sain teada, et mul on ATH, muutus mu elu palju selgemaks. Ma mõistsin, miks mingid tegevused, sealhulgas ka korrastamine, ei tundunud mulle kunagi sama lihtsad kui teistele.

Tegelikult õpin ma siiani. See ongi mu igapäevane taust. Aga olen õppinud olema enda vastu leebem – näiteks siis, kui ma kohe oma autovõtmeid ei leia.

Selle asemel olen loonud endale süsteeme – lihtsaid, loogilisi ja visuaalseid –, mis aitavad mul sulgeda üleliigseid brausereid. Mul ei ole enam vaja meelde jätta, kuhu dokument panna või kus akupank parasjagu on.

Mul on vähem asju. Vähem ikoone arvuti töölaual. Vähem segajaid. Ja palju rohkem hingamisruumi.

Iga kord, kui ma teen ühe väikese sammu, sulgub mu peas üks vilkuv vaheleht. Ja läbi nende väikeste taipamiste on mul endal palju lihtsam ja parem hingata.

Sinu järgmine samm

Proovi lihtsat harjutust: vali üks asi, mis on su peas ammu „vilkunud“ – olgu see siis nõudepesu, üks riidehunnik või ühe kapi riiul. Tee see üks asi lõpuni ja märka, mis tunne pärast on.

See ongi ühe vahelehe sulgemine.
Ja iga suletud vaheleht loob sinu pähe natuke rohkem ruumi – kergemaks hingamiseks, selgemaks mõtlemiseks ja rahulikumaks eluks.

Kokkuvõtteks

ATH ja korrastamine ei ole vastuolus. Jah, tähelepanuhäire võib muuta kodu korrastamise ja igapäevaste süsteemide loomise keeruliseks. Aga see ei tähenda, et kord ja selgus oleks kättesaamatu. Vastupidi – just lihtsad korrastamise nipid, väikeste sammude haaval tehtud tegevused ja enda vastu leebe suhtumine aitavad elada rahulikumat elu ka siis, kui peas on korraga „20 avatud brauserit“.

Kui sul on ATH, siis tea: sa ei ole üksi. Korrastamine tähelepanuhäirega ei pea olema täiuslik, vaid piisavalt hea, et toetada sinu igapäevaelu. Iga suletud „vaheleht“ – olgu see nõudepesu, kapi korrastamine või arvuti töölaua ikoonide vähendamine – on samm kerguse ja vabaduse poole.

See postitus on kasulik sulle, kui otsid tuge või ideid teemadel ATH ja korrastamine, tähelepanuhäire ja kodukoristus või tahad teada, kuidas korrastada kodu väikeste sammudega. Olen jaganud oma kogemust, rääkinud edasilükkamisest, perfektsionismist ja motivatsiooni kõikumisest ning toonud välja, miks süsteemide loomine kodus on nii oluline.

Kui sul on tähelepanuhäire ja kodu korrastamine tundub keeruline, tea, et sa ei ole üksi. Lihtsad ja loogilised süsteemid, mis vähendavad segadust, aitavad igapäevaelu kergemaks muuta. Korrastamine ATH-ga ei pea olema täiuslik – piisab väikestest sammudest, mis loovad rohkem ruumi, selgust ja hingamisvabadust.

Kui sul on ATH ja soovid abi süsteemide loomisel, kirjuta mulle – leiame koos viisi, kuidas kodus korda luua, mis toetab sinu aju, mitte ei võitle sellega.

Ma peaksin ju ise hakkama saama

Murelik naine segamini elutoas, ekraanil kiri: 'Ma peaksin ju ise hakkama saama' – illustratsioon läbipõlemise ja süütundest.

Miks “ma peaksin ise hakkama saama” on levinud mõtteviis

“Sa oled ju täiskasvanud inimene. Mis mõttes sa maksad selle eest, et keegi sul kodus korda looks? Kas ise ei saa hakkama?”

Paljud naised, kellega olen kohtunud, räägivad, et just need laused hoiavad neid tagasi abi küsimast. Sageli ütleb seda mees oma naisele. Vahel vanemad, sõbrannad või… nende enda sisemine hääl:

“Kui sa tellid abi, siis järelikult oled sa läbikukkunud.”
“Mis sul viga on, et sa ei suuda oma kodu korras hoida?”
“Kui teised saavad hakkama, siis peaksid sina ka.”

See ongi keeruline, eriti kui oled juba kõike proovinud.

Sageli ütlevad naised, et neil kulus kuid või isegi aastaid, enne kui nad julgesid abi küsida. Mitte sellepärast, et nad ei oleks varem proovinud. Vastupidi – nad on kõike proovinud:
📚 lugenud Marie Kondot
📦 teinud nädalavahetuse suurpuhastusi
✅ andnud endale uue aasta lubadusi: “Sel aastal teen kodu korda.”

Aga väsimus ja kaos tulevad tagasi nagu mitme peaga lohe – sa raiud ühe pea maha ja kaks kasvavad asemele. Enesekriitika annab märku: “Mul on ilmselt midagi viga. Teised ju saavad hakkama. Ma peaksin ka suutma.”

Me elame teistsuguses maailmas kui meie emad

Meie emade ja vanaemade ajastul oli elu aeglasem. Neil oli vähem asju, vähem segajaid, vähem rolle, mida korraga kanda. Täna on sul:
✔️ töö, mis ei lõpe tööpäevaga
✔️ lapsed, kelle jaoks on oluline, et sa oleksid päriselt kohal
✔️ suhe, millele peaksid aega leidma
✔️ vanemad, kelle eest hoolitsed
✔️ ja kodu, mis peaks olema turvapaik – aga tihti tundub nagu teine töökoht

Lisaks on meie kodudes rohkem asju kui kunagi varem. Rohkem mänguasju, riideid, tehnikat, kaost. Sa ei ole laisk ega saamatu – sul on lihtsalt liiga palju, mida hallata.

💬 Muide, see ei tähenda, et meie emadel ja vanaemadel oleks olnud kerge. Ka nemad kandsid oma koormaid – lihtsalt teistsuguseid. Tihti olid neil vähem valikuid, vähem abi ja palju nähtamatut tööd, mida keegi ei märganud. Aga täna on maailm kiirem ja nõudlikum. Meilt oodatakse korraga karjääri, laitmatut kodu, kohalolekut perele ja seda, et me ise oleksime kogu aeg rõõmsad ja terved.

Korrastamine pole ainult kastid ja sildid

Paberil tundub, et tuleb lihtsalt visata üleliigne ära, sorteerida ja panna allesjäänud kastidesse. Aga päriselt? See tähendab:
lahti laskma mälestustest ja süütundest
seisma silmitsi sadade väikeste otsustega
luua süsteemid, mis töötavad ka siis, kui elu on kiire ja energiat vähe

See ei ole lihtne. See on emotsionaalne töö, mida ei õpetatud meile ei koolis ega kodus. Ja seda ei õpeta sulle ükski ajakiri ega YouTube’i video.

Jah, video võib anda ideid ja raamat võib inspireerida, aga tegeliku töö pead oma kodus ikka ise tegema. See on umbes nagu lugeda raamatut “Personalijuht” – see võib olla huvitav ja silmi avav, aga see ei tee sind veel personalijuhiks.

Abi küsimine ei ole nõrkuse märk

Kui kutsud treeneri või torumehe, ei arva keegi, et sa oled saamatu. Miks peaks korrastaja olema midagi muud? Korrastaja on nagu kodu strateeg ja tugiisik. Ta ei tule sind hindama ega õpetama, kuidas “parem naine” olla.

Korrastaja võib olla just see abi, mida oled oodanud. Keegi, kes on olemas siis, kui kõik hakkab üle pea kasvama. Ta aitab sul märgata kohti, kuhu sa ise pole osanud vaadata. Näitab, kust alustada ja kuidas edasi minna. Toob kaasa ideid ja lahendusi, mis töötavad sinu kodus ja sinu eluviisiga. Koos saame luua süsteemid, mis püsivad ka siis, kui elu on kiire ja energiat napib.

💬 Kui oled tööl meeskonnamängija, siis tead, kui hea on, kui keegi aitab mõtteid põrgatada ja annab uusi vaatenurki. Kodus toimib see korrastajaga samamoodi. Ta on partner, kellega koos saad mõelda, otsustada ja päriselt tegutsema hakata.

✅ Korrastaja aitab sul:
✔️ otsustada, mida päriselt vajad ja millest on aeg lahti lasta – ilma süütundeta
✔️ märgata, kus süsteemid ei tööta, ja leida lahendused, mis sobivad sinu kodu ja eluga
✔️ panna kõik nii paika, et sul oleks vähem segadust ja rohkem rahu igas päevas

💬 Ja kõige olulisem – ta on sinu kõrval just siis, kui kõike tundub liiga palju, et üksi alustada.

Küsimus pole ainult asjades

See “ma peaksin ju ise hakkama saama” on sügavam muster. Sageli õpime juba lapsena:
abi palumine = nõrkus
teiste vajadused on olulisemad kui enda omad
tubli tüdruk saab alati ise hakkama

Aga päriselt, kas peab ikka üksi rabelema? Sa võid endale lubada kergemat teed. See ei tee sind vähem väärtuslikuks. Vastupidi – see näitab, et sa hoolid endast.

Ühe ema lugu

Üks kolme lapse ema rääkis, kuidas ta igal õhtul tõotas: “Homme teen kõik korda.” Aga järgmine päev tõi töökoosolekud, lasteaia üritused, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunniku.

“Õhtuks olin nii läbi, et lihtsalt istusin köögilaua taga ja vahtisin seda kaost enda ümber. Ja tundsin häbi, et mul ei ole oma elu kontrolli all.”

Kõige raskem polnudki segadus ise, vaid see, mida ta endale sisendas:
💬 “Sa oled saamatu. Kui teised emad saavad hakkama, miks sina ei saa?”

Minu enda kogemus
Üks naine ütles mulle, et tal on minu abi vaja. Aga kutset ei tulnud. Kui mainisin seda tuttavale, pakkus ta kohe: “Mis sa siis arvad – mees keelas ära nagunii.”

💬 Minu järeldus on: Sageli ei jää asi mitte julguse või raha taha, vaid just partneri suhtumise taha. See, kuidas teine pool reageerib – kas toetab või seab piiranguid – mõjutab rohkem, kui me tahaksime tunnistada.

Küsi endalt

💬 Kas ma olen juba proovinud – ja siiski tunnen, et vajan tuge?
💬 Kas mu kodu annab mulle energiat või võtab seda?
💬 Kas ma lubaksin oma parimal sõbrannal üksi rabeleda, kui ta vajaks abi?

Kas oled endale öelnud…

“Homme teen kõik korda. Seekord saan hakkama.”

Ja siis tuleb uus päev – koos töökoosolekute, lasteaia ürituste, haigeks jäänud lapse ja lõputu pesuhunnikuga. Õhtuks oled nii väsinud, et ainus, mida suudad, on anda endale sama lubadus uuesti.

Korrastaja ei tee sind paremaks naiseks ega emaks. Ta aitab sul näha, kust alustada, mis on päriselt oluline, ja luua süsteemid, mis toimivad ka siis, kui elu on kiire ja oled väsinud.

💬 Sa ei pea kõike üksi tegema. Sa võid valida kergema tee. Sa oled väärt kodu, mis sind toetab. Ja sa oled väärt tuge, mis aitab sind sinna jõuda.

Ja võib-olla tasub ka endalt küsida:
Kui palju läheb mulle korda, mida teised arvavad? Kas ma kardan abi paluda, sest pelgan, et keegi mõtleb: “Ei saa hakkama” või “See pole ju nii raske”?”

Äkki on aeg mõelda avatumalt. Mitte kõik ei pea korrastamist armastama ega kõike üksi tegema. Mõne jaoks on see “ei ole minu cup of tea” ja see on täiesti okei.

Loetelu, millest alustada: asjad, millest võid kohe vabalt loobuda

,
Korrastamata lastetuba, segamini voodi ja laual asjad
Foto: Shutterstock

Kui kodus on liiga palju asju, siis tekib üsna kiiresti ka tunne, et kõik on segamini. Aga kust alustada?

Hea uudis on: sul ei pea olema suurt plaani, et teha esimene samm korrastuse suunas.
Piisab, kui võtad ette just need esemed, mille puhul pole kahtlustki – neid pole sinu elus enam vaja.

Et see oleks lihtsam, panin kokku A4 suuruses nimekirja esemetest, millest saad kohe loobuda. See on täiesti tasuta allalaaditav ja mõeldud selleks, et tekitada esimene hoog ja ruum.

Laadi alla: 👉 Loetelu esemetest, millest võid kohe vabalt loobuda (PDF)

Miks just need esemed?

See nimekiri ei sisalda keerulisi otsuseid.
Sinna kuuluvad:

  • katkised ja puuduvate osadega esemed,
  • vanad kosmeetikatooted,
  • riided, mis ei sobi ega meeldi,
  • köögitarbed, millel puudub kaas või funktsioon,
  • mänguasjad, millest lapsed on välja kasvanud.

Need on asjad, mille puhul ei pea kaua mõtlema – millest loobumine aitab sul kohe tunda selgust ja kergendust.

Küsi endalt:

Kas ma ostaksin selle eseme täna uuesti?
Kas see toetab minu elu praegu – või takistab seda?

Korrastamine ei pea olema kurnav.

Vastupidi – see võib olla selgust ja enesekindlust loov tegevus, kui valid õiged stardipunktid.

Kui soovid rohkem tuge, süsteeme või tugevat alust oma kodus (või kontoris), võid julgelt kirjutada – olen siin, et sind toetada.
💬 Konsultatsioon on inspireeriv, hinnanguvaba ja 100% sinu vajadustele keskendunud.

Lae nimekiri alla, prindi välja ja tee esimene liigutus. See on lihtsam, kui tundub.
Laadi PDF siit alla

Miks me lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega?

Pea igaüks meist on kogenud olukorda, kus me peame midagi tegema, kuid leiame end korduvalt asjade edasilükkamisest ja kõrvaliste tegevuste eelistamisest. See käitumismuster on laialt levinud ja võib mõjutada mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas kodu korrastamist. Miks siis ikkagi lükkame asju edasi ja miks on meil raske alustada korrastamisega? Toon välja mõned põhjused ja soovitused:

1. Tähtsuse ja kiireloomulisuse puudumine: Üks peamisi põhjuseid, miks me edasi lükkame kodu korrastamist, on asjaolu, et me ei tunne, et see oleks hetkel piisavalt tähtis või kiireloomuline ülesanne. Sageli lükkame korrastamist edasi, sest igapäevaelu nõuab meie tähelepanu muudes valdkondades, mis tunduvad olulisemad. Seega võib korrastamine tunduda teisejärgulisena.

2. Liigne tegevuste hulk: Meie eludes on tihti liiga palju asju mida teha ja me ei suuda neid kõiki korraga hallata. Seetõttu lükkame mõnikord kodu korrastamist edasi, sest me ei näe võimalust seda lisada juba ülekoormatud ajakavasse.

3. Puuduv motivatsioon: Kui meil puudub motivatsioon korrastada, leiame palju põhjuseid, miks mitte alustada. Kui me ei näe selget kasu või rahuldust korrastamisest, on meil raske leida energiat ja motivatsiooni selleks tegevuseks.

4. Hirm ebaõnnestumise ees: Mõnikord kardame, et korrastamisel võib midagi valesti minna või et me ei suuda seda lõpule viia. See hirm ebaõnnestumise ees võib meid takistada alustamast.

5. Emotsionaalsed sidemed asjadega: Meil võib olla emotsionaalseid sidemeid teatud esemete või asukohtadega oma kodus, mis muudavad nende koristamise keeruliseks. Me võime karta, et korrastamine tähendab nendest sidemetest loobumist.

6. Ebapiisav planeerimine: Mõnikord lükkame korrastamist edasi, sest meil puudub selge plaan või strateegia selleks, kuidas alustada ja jätkata. Ilma struktureeritud plaanita võib ülesanne tunduda ülejõu käiv.

Kuidas edasilükkamist ületada ja korrastamisega alustada:

Sea eesmärgid: Määra endale selged eesmärgid ja prioriteedid. Kui mõistad, miks korrastamine on tähtis, on sul lihtsam leida motivatsiooni.

Planeeri ja struktureeri: Loo üksikasjalik plaan, kuidas alustada ja millises järjekorras erinevaid ülesandeid teha. Struktureeritud lähenemine muudab ülesande teostatavaks ja vähendab edasilükkamise tõenäosust.

Väldi ülekoormust: Ära ürita korraga kogu kodu korrastada. Jaga ülesanne väiksemateks osadeks ja keskendu ühele ruumile või piirkonnale korraga.

Leia motivatsioon: Mõtle sellele, kuidas korras kodu võib suurendada su elukvaliteeti ja heaolu. Leia isiklikud põhjused, miks korrastada.

Kaasake teised: Kaasa pereliikmeid või sõpru, kes saavad sind aidata ja motiveerida.

Alusta väikestest sammudest: Kui oled korrastamisega pikka aega viivitanud, alusta väikeste ülesannetega. Edu saavutamine nendes annab sulle vajalikku enesekindlust ja energiat suuremateks projektideks.

Ole kannatlik: Korrastamine võib olla aeganõudev protsess. Ära oota kohest muutust, vaid ole valmis järjepidevaks tööks.

Lohutuseks sulle võin öelda, et kodu korrastamise edasilükkamine on tavaline probleem, kuid õige strateegia ja motivatsiooniga on võimalik seda ületada.

Alusta väikestest sammudest, sea selged eesmärgid ja leia rõõmu korra loomisest oma kodus.

Loobumine on raske – kas õnneks?

Sageli ei suuda me lahti lasta asjadest, mida me enam ei vaja või ei taha. See raskus tuleneb hirmust, et meil ei ole midagi siis, kui me seda vajame (kui me seda kunagi vajame…). Kuid sageli ei tea me isegi, mis meil on ja nii ostame vajamineva asja uuesti. Mõnikord usume, et viskame raha minema, kui midagi ära viskame. Sageli maksab asjade hoiustamine meile rohkem raha kui nende ära viskamine. Samas peaks kodu olema elamispind, mitte hoiuruum. Mõtle, mis suhe on sul asjadega. Mida vähem me omame, seda lihtsam on olla sellega, mis meil on, ja seda rohkem hakkame hindama kõike, mis meid ümbritseb– materiaalset või muud.
Praktikas toimib professionaalne korrastaja kliendi jaoks päästerõngana, kui asjadest või projektidest tuleb loobuda, sest nende jaoks pole lihtsalt ruumi ega aega, kuid emotsionaalne side nendega hoiab loobumist tagasi ja teeb selle ebamugavaks.

Miks on loobumine nii raske?

Meie aju loob sideme kõigega, millega end ümbritseme, olgu selleks inimesed, asjad, muusika või naabruskond. See muutub tuttavaks ja kõik, mis on tuttav, on ohutu ja kulutab vähe energiat.

Loobumine, isegi sellele mõtlemine, paneb ajus tööle häiresignaali kaotuse ohtude kohta. Varem võis isegi üks kriitiline kaotus – toiduvarude, küttepuude või eluaseme osas – tähendada üksikisiku või tema kogukonna hävingut. Rääkimata lähedase kaotamise katastroofist. Seetõttu peab meie aju põhimõtteliselt ja igaks juhuks alla andma. Ja see on hea, sest see teeb meid ettevaatlikuks lähedaste, sõprade ja muude asjade kaotamise suhtes, mis on elus absoluutselt olulised.

Tänapäeva elu väljakutse on aju automaatse hoidmisrefleksi peenemaks treenimine ning oluliste ja ebaoluliste asjade eristamise õppimine. Esimesena mainitud tugedest tuleb kogu jõust kinni hoida, neid tuleb hellitada ja nende eest hoolitseda. Teisest küljest saab ebaolulistele asjadele läheneda pingevabalt ja lakooniliselt. Näiteks hooajariiete arvu saab vähendada paari riideesemeni, vabastades nii garderoobis ruumi igapäevariiete jaoks, mis ei pea enam elutoa diivanit täitma. Saate sõbrad julgemini külla kutsuda, ilma et enne paaniliselt koristada vaja oleks. Samuti ei vaja lapsed kõiki neid „parajasti moes olevaid“ mänguasju, mis ühtlaselt kogu majapidamise nurgad ja põrandad täidavad. Mida rohkem on asju, seda suurem on nende korrastamisele kuluv aeg ja energia.

Ebaolulisest lahti laskmine on vabanemine, mis annab hinnalise tulemuse: meie ruumi ja aja. Boonusena annab see meelerahu ja kerguse ning avab uusi võimalusi.

Tõenäoline tegevuste, sh korrastamise ja ka koristamise kõige keerulisem etapp on alustamine. Psühholoogide hinnangul on kuni 20 protsenti inimestest ravimatud edasilükkajad. Tegemist on eneseregulatsiooni probleemiga, kus inimene nihutab vabatahtlikult olulist ülesannet, kuigi ta teab, et see teda kahjustab. Probleemi keskmes pole teadlaste sõnul mitte niivõrd ajakontrolli puudumine, kuivõrd emotsionaalne kontroll, sest edasilükkaja tegevust seostatakse süü-, häbi- ja ärevustundega. Olen kuulnud, et halvim võimalik nõuanne kroonilisele edasilükkajale on öelda “lihtsalt tee seda”.
Krooniline edasilükkaja läheb kapiuksi avama, on nähtu poolt halvatud ja sulgeb ukse. Vahel kasvab koristustöö edasilükkaja meelest sellisesse staadiumisse, et selle alustamine tundub täiesti ületamatu. Positiivne on see, et ka kõige hullemal edasilükkajal on veel lootust: edasilükkamine on õpitud harjumus, seega on võimalik ka sellest õppida.


Kuidas edasilükkamist lahendada? Proovi neid soovitusi:
* Ära jää mõtlema, kas lahendused töötavad sinu jaoks või mitte, mine ja testi neid kohe. Tulemus võib sind ennastki üllatada.
* Ära oota õiget aega ega tingimusi, alusta kohe.
* Unista ja visualiseeri lõpptulemust, nii meelitad ennast tööle. Mõtle, mis oleks teisiti, kui sul on korras kodu, riidekapp või köök.
* Alusta väikeste sammudega. Sea endale eesmärgid ja tee plaan, mida soovid teha ja kui palju sa selle jaoks aega pühendad ning asu kohe tegutsema.
* Kiida ennast tehtud töö eest. Kui sul aitab fookust hoida edusammude nägemine, siis tee pilt enne töö alustamist ja pärast. Nii on tulemus veelgi innustavam.


Meile meeldib teha plaane. Nii nagu teevad paljud aastavahetusel uusi algusi. Kes hakkab dieeti pidama, kes trennis käima, kes läheb õppima. Kui oled seda postitust lugemas, siis on tõenäoline, et kavatsed sel aastal oma kodu korda teha ja oled ka ilmselt juba mõelnud, millest alustada. Loodan, et minu soovitused ja juhised on sulle abiks ja suunanäitajaks. Kui soovid täpsemalt teada, kuidas alustada ja mida teha, siis võta minuga ühendust ja loome koos sulle unistuste kodu.

Aitan sul luua selgust ja ruumi kõige olulisema jaoks!

VÕTA MINUGA ÜHENDUST

Viimased
blogipostitused

Kõik blogipostitused

Kuidas hakata kodu korrastama?

Read more

ATH ja korrastamine

Read more

Avaleht
Teenused
Koolitused
Hinnad
KKK
Minust
Blogi
Kontakt

ÜLLE TAMMIK

E-POST: ulletammik@korralooja.ee
TELEFON: +372 518 4690