Pea igaüks meist on kogenud olukorda, kus me peame midagi tegema, aga leiame end korduvalt asjade edasilükkamisest ja kõrvaliste tegevuste eelistamisest. Kodu korrastamine on üks levinumaid näiteid sellest. Miks me seda nii sageli edasi lükkame?

See ei ole laiskus

Psühholoogide hinnangul on kuni 20 protsenti inimestest kroonilised edasilükkajad. Tegemist on eneseregulatsiooni probleemiga, kus inimene nihutab vabatahtlikult olulist ülesannet, kuigi ta teab, et see teda kahjustab.

Probleemi keskmes ei ole teadlaste sõnul mitte niivõrd ajakontrolli puudumine, kuivõrd emotsionaalne kontroll – edasilükkamist seostatakse süü-, häbi- ja ärevustundega. Krooniline edasilükkaja läheb kapiuksi avama, on nähtust halvatud ja sulgeb ukse uuesti. See ei ole otsus mitte teha. See on kaitsereaktsioon.

“Ma tean, mida teha, aga ikkagi ei tee”

See on üks lausetest, mida ma kõige sagedamini kuulen:

“Ma tean, mida ma pean tegema. Lihtsalt on vaja alustada.” “Infot on mul enam kui piisavalt.” “Teoorias olen juba tugev küll.” “Alustan, aga ei jõua lõpuni.” “Esimene tuhin võib ajapikku vaibuda.”

Kui see kõlab tuttavalt, on siin oluline sõnum: sa ei pruugi vajada rohkem teadmisi sellest, kuidas korrastada. Sul võib olla vaja süsteemi ja tuge, mis aitab sul alustada, jätkata ja lõpuni jõuda.

Veel üks korrastamisnipp ei aita, kui probleem ei ole teadmistes, vaid tegutsemises.

Miks alustamine on nii raske?

Peamised põhjused, miks korrastamine edasi lükkub, ei ole tavaliselt laiskus:

• Tähtsuse puudumine: igapäevaelu nõuab tähelepanu mujal ja korrastamine jääb teisejärguliseks.
• Liigne tegevuste hulk: juba niigi täis ajakavasse ei näe ruumi veel ühele asjale.
• Hirm ebaõnnestumise ees: kardetakse, et alustatud töö jääb pooleli.
• Emotsionaalsed sidemed: korrastamine tähendab otsuseid, mis puudutavad mälestusi ja tundeid, mitte ainult asju.
• Selge plaani puudumine: ilma struktuurita tundub ülesanne ületamatuna.

Kuidas edasilükkamisest üle saada?

Positiivne uudis on see, et edasilükkamine on õpitud harjumus – seega on seda võimalik ka ümber õppida.

• Ära jää mõtlema, kas see töötab – testi kohe. Tulemus võib sind ennastki üllatada.
• Ära oota õiget hetke. Õiget aega ei tule. Alusta praegu, sellisena nagu päev on.
• Visualiseeri lõpptulemust. Mõtle, mis oleks teisiti, kui see ruum oleks korras – see aitab end tööle meelitada.
• Alusta väikeste sammudega. Sea endale selge, väike eesmärk: üks sahtel, 15 minutit, üks kapp.
• Kiida ennast tehtud töö eest. Kui edusammude nägemine aitab fookust hoida, tee pilt enne ja pärast – tulemus muutub nähtavaks ja innustavaks.

Kodu korrastamise edasilükkamine on tavaline probleem, aga õige lähenemise ja tugisüsteemiga on seda võimalik ületada.

Alusta väikestest sammudest, sea selged eesmärgid ja leia rõõmu korra loomisest oma kodus.

Kui tunned, et vajad kedagi, kes ütleks “hakkame nüüd pihta”, üks sahtel, üks riiul korraga, kirjuta mulle. Koos on esimest sammu alati kergem teha.