Paljud inimesed otsivad vastust küsimusele kuidas korrastamisega alustada, sest kodune segadus tekitab väsimust, ärritust ja rahulolematust. Sageli ei ole probleem selles, et tahet või aega poleks, vaid selles, et ei ole selget alguspunkti.

Korrastamine ei alga kapist ega koristusvahenditest.
Korrastamine algab otsusest.

Miks on korrastamisega alustamine nii keeruline?

Kui küsida, miks on korrastamisega raske alustada, jõuab vastus harva laiskuseni. Palju sagedamini on põhjuseks otsustuskoormus.

Iga ese, mis on jäänud oma kohata, tekitab küsimuse:

• kas seda on vaja,
• kuhu see kuulub,
• kas see jääb või läheb.

Kui selliseid lahtisi otsuseid on kodus palju, tekib vaimne väsimus. Seepärast tundub korrastamisega alustamine üle jõu käiv juba enne, kui midagi tehtud on.

Lisaks mõjutavad meid uskumused ja varasem kogemus:
äkki läheb kunagi vaja,
ära viska, see oli kallis,
sellest ei loobuta.

Need teevad otsustamise keerukaks ja segadus püsib.

Kuidas korrastamisega alustada?

Kui otsid vastust küsimusele kuidas korrastamisega alustada kodus, siis kõige olulisem on see:
ära alusta tervest kodust ega isegi tervest toast.

Alusta ühest väikesest alast, kus otsuseid on võimalik lõpetada.

Sobivad alustuskohad:

• üks sahtel
• üks riiul
• üks kindel “kogunemiskoht” (nt köögitasapind või esikulaud)

Oluline ei ole ala suurus, vaid see, et sa ei tekitaks uusi lahtisi otsuseid.

Kolme otsuse reegel korrastamise alustamiseks

Korrastamisega alustamiseks piisab kolmest võimalikust otsusest:

1. Jääb – ja saab kohe kindla koha
2. Läheb – ära, annetusse või ringlusse
3. Otsustan hiljem – aga kuupäevaga, mitte määramata ajaks

Kui ese ei saa kohta ega kuupäeva, jääb otsus avatuks ja segadus ei kao.

Miks väikesed sammud aitavad korrastamisega alustada?

Püsiv kord ei sünni suurtest koristushoogudest. See sünnib hetkest, kui aju kogeb, et:

• otsus on tehtud,
• otsus on suletud,
• olukord on kontrolli all.

Iga lõpetatud otsus vähendab kognitiivset koormust.
Mida väiksem on koormus, seda lihtsam on järgmine samm.

Just seetõttu on väikesed sammud parim viis korrastamisega alustada.

Korrastamine ei ole ainult koristamine

Korrastamine ei tähenda lihtsalt asjade liigutamist. See on ka teadvustamise protsess:

• miks ma midagi hoian,
• millest on raske loobuda,
• milline kogus on minu jaoks päriselt hallatav.

Kui neid küsimusi ei küsita, võib kodu ajutiselt korras olla, kuid segadus tuleb tagasi.

Kuidas teada, et oled korrastamisega õigesti alustanud?

Sa oled õigel teel, kui:

• otsuseid on igapäevaselt vähem,
• asju on lihtne oma kohale tagasi panna,
• kodu ei nõua pidevat mõttes “haldamist”,
• tunned rohkem rahu, mitte rohkem survet.

Korrastamine, mis toetab elu, ei ole nähtav pingutus.
See on vaevumärgatav kergus.