Korralooja jagab praktilisi nõuandeid, kuidas luua süsteem ja kord, mis toetab sind päriselt. Alusta väikeste sammudega ja tunne kergust oma kodus ja meeles.
Korralooja praktilised ja inspireerivad nõuanded
Korrastamine ei ole ainult kappide ja riiulite ümberpaigutamine. See on valik elada teadlikumalt, lihtsamalt ja rahulikumalt. Kui tunned, et kodu on täis liigseid esemeid ja peas keerleb mõte „ma ei tea, kust alustada“, siis oled juba teinud esimese sammu – soovi muutust luua.
Siin on Korralooja praktilised soovitused, kuidas alustada kodu korrastamist nii, et lood süsteemi, mis jääb püsima ja toetab sind päriselt.
1. Alusta ühest väikesest alast
Kogu kodu korrastamine korraga võib tunduda üle jõu käiv. Alusta ühest riiulist, sahtlist või pinnast, mille saad ühe korraga lõpule viia. See loob eduelamuse ja motiveerib edasi liikuma. Korrastamine ei ole sprint – see on maraton, kus iga väike võit kasvatab selgust ja rahu.
2. Küsi endalt: „Kas see asi toetab mind täna?“
Iga ese, mis su kodus ruumi võtab, mõjutab ka su mõtteid ja energiat. Kui hoiad alles esemeid, mis meenutavad süüd, kahetsust või “äkki läheb vaja” -tundeid, siis koormab see meie aju.
Korrastamise olulisim küsimus on lihtne:
“Kas see ese toetab minu tänast elu ja eesmärke?”
Kui vastus on ei, on aeg lahti lasta. Loobumine ei ole kaotus – see on ruumi loomine uuele.
3. Loo korrastamise rutiin, mitte kampaania
Korrastamine ei pea olema suur kevadpuhastus, mis lõpeb väsimuse ja poolikute kastidega. Pigem loo korduvad väikesed sammud, mis muutuvad elu loomulikuks osaks:
10 minutit päevas ühe riiuli korrastamist,
iga kuu ühes toas asjade sorteerimine,
enne uue ostmist küsimus: “Kas mul on sellele kodus koht?”
Kui süsteem on kord loodud, on seda lihtne hoida. See ongi professionaalse korrastamise saladus – mitte vähem, vaid paremini korraldatud.
4. Ära karda professionaalset tuge
Mõnikord on raske näha oma kodu objektiivselt. Professionaalne korrastaja aitab luua süsteemi, mis on kooskõlas sinu eluviisi, isiksuse ja väärtustega. Korralooja lähenemine ei ole pelgalt asjade sorteerimine – see on elu korrastamine läbi ruumi ja teadlikkuse.
Koos tegutsedes tekib kergem tunne ja uus selgus:
Kui ruum hingab, hingad sina ka.
5. Korrasta elu seestpoolt
Tõeline kord ei alga kapist, vaid mõtetest ja tunnetest. Kui õpid loobuma asjadest, mida sa enam ei vaja, õpid loobuma ka pingest, süüst ja hirmust. Korrastamine on tegelikult enesega heas suhtes olemise kunst.
See on teekond – lihtsama elu, rahulikuma meele ja teadlikuma kohalolu poole.
Korralooja mõte sulle:
Korrastamine ei ole karistus ega projekt. See on kingitus iseendale. Alusta täna – kasvõi ühe sahtliga. Sest just seal algab muutus.
Soovid tuge alustamiseks?
Korralooja aitab sul luua süsteemi, mis töötab sinu jaoks. Vaata teenuseid 👉 www.korralooja.ee või kirjuta mulle – alustame koos.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-10-13 11:01:272025-10-14 17:51:15Kuidas hakata kodu korrastama?
Mida tähendab korrastamine, kui su ajus on avatud juskui 20 vahelehte korraga?
Foto: Shutterstock
Oled sa tundnud, et alustad midagi, aga juba paari minuti pärast oled mõtetega kuskil mujal? Et kõik tundub korraga tähtis ja päeva lõpus on tunne, et midagi pole valmis?
See on tunne, mida ma tean liiga hästi – sest mul on ATH.
Ja ometi olen ma korrastaja, kes aitab teistel luua süsteeme ja korda. Just see kombinatsioon ongi minu tugevus: ma ei räägi korrastamisest teoorias, vaid läbi omaenda kogemuse. See on minu elu.
Kui aju töötab nagu 20 avatud vahelehte
See tähendab, et:
Mõtted hüppavad pidevalt ühest teemast teise. Alustan midagi, aga juba mõne minuti pärast olen uuel rajal. See võib olla põnev, aga lõpuks kurnav, sest ükski asi ei saa valmis.
Taustal jookseb pidev sisemonoloog, mis ei vaiki. Isegi siis, kui tegelen ühe ülesandega, meenub korraga kümme muud asja. Justkui oleks peas vali taustamuusika.
Aju tuletab pidevalt meelde arveid, nõudepesu, vastamata meile. Ka puhates hüppab pähe mõni tegemata asi ja rahulikku hetke ei tekigi.
Otsustamine võtab tohutult energiat. Küsimus ei ole selles, et ma ei tea, mida teha – pigem selles, et kõik tundub korraga kõige olulisem.
Ükski tegevus ei anna täielikku rahuldust. Isegi siis, kui midagi ära teen, tundub, et kõik muu on ikka pooleli.
See tunne on mulle liigagi tuttav – kogu aeg justkui mitmes suunas korraga, aga mitte kusagil lõpuni kohal. Aga teadmine, et see ei ole laiskus, vaid minu aju tööviis, on juba iseenesest vabastav.
Tänaseks ei ole mul enam 20 vahelehte peas. Mul on korraga ehk 7–8. Ja mu arvuti töölaual on äärmisel juhul 8–10 ikooni – mitte rohkem. Need väikesed piirid, mille olen ise endale seadnud, hoiavad mu fookust ja annavad hingamisruumi.
Korrastamine ATH-ga, ehk igapäevased hetked, mis seda kõige paremini näitavad
Pesumasin jääb käivitamata, sest köögis ootab nõudepesu. Nõudepesu jääb pooleli, sest telefon hakkab helisema. Telefonikõne katkeb, sest ekraanile hüppab Messengeri teade. Vestlus jääb pooleli, sest keegi küsib süüa.
Ja nii päev möödub – ühest katkestatud tegevusest teise. Õhtul tunned, et oled jooksnud ringi, aga tulemust ei ole. Kõik tundub korraga tähtis ja peas kumiseb: „Teised saavad hakkama, miks sina ei suuda?“
See ei ole saamatus. See on lihtsalt teistsugune ajumuster.
10 viisi, kuidas ATH segab korrastamist (ja mida sellega ette võtta)
Kui aju töötab pidevas hajevil olekus, siis ka kõige lihtsamad korrastustoimingud võivad olla keerulised.
Need on 10 kõige sagedasemat takistust:
Pidev edasilükkamine. „Ma teen seda hiljem… homme… kui mul rohkem energiat on.“ Ja nii mööduvad päevad.
Olulise ja ebaolulise eristamise raskus. Kõik tundub sama tähtis – arved, nõudepesu, vastamata kirjad, laste kooliasjad, tööülesanded, külmkapp, koer, külalised, isegi omaenda söök ja uni.
Meeleolu langus. Kui tuju on nullis, tundub ka väike ülesanne ületamatu.
Motivatsiooni kõikumine. Täna hoogne koristus, homme täielik null. Püsivat joont on raske hoida.
Tähelepanu hajub. Alustad kapi korrastamist, aga raamat laual tõmbab tähelepanu. Raamat viib arvutisse, arvuti sotsiaalmeediasse… ja kapi koristus jääb pooleli.
Asjade lõpetamise raskus. Tekib mitu pooleli olevat hunnikut, aga ükski neist ei saa lõpuni tehtud.
Ajataju puudumine. Arvad, et ülesanne võtab 5 minutit, aga kulub tund – või vastupidi.
Perfektsionism. ATH-ga võib iga ülesanne tunduda „kõik või mitte midagi“. Kui ma ei saa teha ideaalselt, siis on lihtsam üldse mitte alustada. See tähendab, et isegi lihtne sahtli korrastamine võib jääda tegemata, sest peas tekib tunne: „Kui ma juba teen, siis peab kogu tuba korras olema.“ Perfektsionism ei lase näha väikseid samme kui piisavat võitu.
Ülekoormus. Iga tuba ja iga tegemata asi jookseb korraga peast läbi – köök, elutuba, esik, kapid. Kõik tahab tähelepanu, aga just see halvab ja takistab alustamist.
Enesekriitika laviin. „Ma olen laisk. Ma ei saa hakkama.“ See sisemine hääl tapab julguse veel enne, kui alustad.
Need ongi need nähtamatud takistused, mis panevad tundma, et korrastamine on ületamatu. Tegelikult pole probleem mitte sinus kui inimeses, vaid selles, kuidas aju töötab.
Süsteemide loomise tähtsus ATH-ga
Üks asi, mida ATH-ga aju vajab rohkem kui keskmine, on lihtsad ja korduvad süsteemid. Mitte sellepärast, et me ei oskaks teisiti, vaid selleks, et me ei peaks igal hetkel uuesti otsustama. Kui igapäevatoimingud põhinevad harjumustel ja visuaalselt arusaadavatel süsteemidel, väheneb otsusteväsimus ja suureneb tõenäosus, et asi saab tehtud.
Näiteks:
Kui igal esemel on kindel koht, ei pea iga kord mõtlema, kuhu see panna.
Kui koristus jaguneb väikesteks ja ajaliselt lühikesteks sammudeks (nt 5-minutilised ülesanded), ei teki ülekoormatust.
Kui kodu on visuaalselt rahulik, aitab see ka sisemist müra leevendada.
Süsteemid ei tee meist täiuslikke, vaid vabastavad vaimset ruumi, et keskenduda elule – mitte ainult korrale.
Korrastaja ja ATH – vastuolu või hoopis supervõime?
Olen õppinud professionaalseks korrastajaks – aitan inimestel luua süsteeme ja selgust oma kodus ja elus. Ja samal ajal elan ma ise koos ATH-ga.
See tähendab, et ma ei ole immuunne nende samade karide suhtes, millest just kirjutasin. Minu peas on ka vahel need vilkuvad vahelehed. Ka mina olen edasilükkaja, lasen end kergesti segada ja jätan asju pooleli.
Aga erinevus on selles, et nüüd, kui olen oma eripärast teadlik, olen õppinud nendega teadlikult tööd tegema. Olen loonud endale süsteeme ja õpin neid pidevalt kohandama.
Ja see ongi minu supervõime. Ma mõistan väga hästi, mida tähendab elada korrastamata peas ja korrastamata ruumis. Olen alati uskunud, et korrastamine ei ole ainult asjade kokku panemine, vaid hoopis teadmine, miks sa midagi teed. Ma pakun lahendusi, mis on mind ennast aidanud.
Mida teha, kui korrastamine tundub võimatu?
Kui su aju töötab nagu pidevalt vilkuv brauser, siis korrastamine ei saa olla täiusliku kodu saavutamine. Selle asemel tähendab see:
Süsteemide loomist. Mitte ilu pärast, vaid selleks, et aju ei peaks igat sammu meeles hoidma. Kui igal asjal on oma lihtne koht, saab aju puhata.
Ühe vahelehe korraga sulgemist. Mitte „korista kogu kodu ära“, vaid „pane nõud masinasse“. Väike samm, mis annab rahu ja jõudu edasi liikuda.
Prioriteetide seadmist. Küsimus: Mis on kõige olulisem asi, mida ma praegu ära teen?
Enesekaastunnet. See ei ole laiskus ega läbikukkumine, vaid teistsugune viis maailma kogeda.
Minu kogemus
Kui ma sain teada, et mul on ATH, muutus mu elu palju selgemaks. Ma mõistsin, miks mingid tegevused, sealhulgas ka korrastamine, ei tundunud mulle kunagi sama lihtsad kui teistele.
Tegelikult õpin ma siiani. See ongi mu igapäevane taust. Aga olen õppinud olema enda vastu leebem – näiteks siis, kui ma kohe oma autovõtmeid ei leia.
Selle asemel olen loonud endale süsteeme – lihtsaid, loogilisi ja visuaalseid –, mis aitavad mul sulgeda üleliigseid brausereid. Mul ei ole enam vaja meelde jätta, kuhu dokument panna või kus akupank parasjagu on.
Mul on vähem asju. Vähem ikoone arvuti töölaual. Vähem segajaid. Ja palju rohkem hingamisruumi.
Iga kord, kui ma teen ühe väikese sammu, sulgub mu peas üks vilkuv vaheleht. Ja läbi nende väikeste taipamiste on mul endal palju lihtsam ja parem hingata.
Sinu järgmine samm
Proovi lihtsat harjutust: vali üks asi, mis on su peas ammu „vilkunud“ – olgu see siis nõudepesu, üks riidehunnik või ühe kapi riiul. Tee see üks asi lõpuni ja märka, mis tunne pärast on.
See ongi ühe vahelehe sulgemine. Ja iga suletud vaheleht loob sinu pähe natuke rohkem ruumi – kergemaks hingamiseks, selgemaks mõtlemiseks ja rahulikumaks eluks.
Kokkuvõtteks
ATH ja korrastamine ei ole vastuolus. Jah, tähelepanuhäire võib muuta kodu korrastamise ja igapäevaste süsteemide loomise keeruliseks. Aga see ei tähenda, et kord ja selgus oleks kättesaamatu. Vastupidi – just lihtsad korrastamise nipid, väikeste sammude haaval tehtud tegevused ja enda vastu leebe suhtumine aitavad elada rahulikumat elu ka siis, kui peas on korraga „20 avatud brauserit“.
Kui sul on ATH, siis tea: sa ei ole üksi. Korrastamine tähelepanuhäirega ei pea olema täiuslik, vaid piisavalt hea, et toetada sinu igapäevaelu. Iga suletud „vaheleht“ – olgu see nõudepesu, kapi korrastamine või arvuti töölaua ikoonide vähendamine – on samm kerguse ja vabaduse poole.
See postitus on kasulik sulle, kui otsid tuge või ideid teemadel ATH ja korrastamine, tähelepanuhäire ja kodukoristus või tahad teada, kuidas korrastada kodu väikeste sammudega. Olen jaganud oma kogemust, rääkinud edasilükkamisest, perfektsionismist ja motivatsiooni kõikumisest ning toonud välja, miks süsteemide loomine kodus on nii oluline.
Kui sul on tähelepanuhäire ja kodu korrastamine tundub keeruline, tea, et sa ei ole üksi. Lihtsad ja loogilised süsteemid, mis vähendavad segadust, aitavad igapäevaelu kergemaks muuta. Korrastamine ATH-ga ei pea olema täiuslik – piisab väikestest sammudest, mis loovad rohkem ruumi, selgust ja hingamisvabadust.
Kui sul on ATH ja soovid abi süsteemide loomisel, kirjuta mulle – leiame koos viisi, kuidas kodus korda luua, mis toetab sinu aju, mitte ei võitle sellega.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-09-16 13:43:522025-10-14 17:53:39ATH ja korrastamine
Kõige sagedasem lause, mida ma sõpradelt ja klientidelt kuulen on: “Ma tunnen, et pean kodu korda tegema, aga ma ei tea, kust alustada.” Mina arvan, et selle esimese sammu tegemine ongi kõige raskem. Eriti, kui kodu on juba täis kuhjunud asju, mis võtavad energiat ja tekitavad stressi.
Koondasin siia 15 erinevat korrastusmeetodit, mis aitavad sul leida enda jaoks sobiva variandi. Mõni neist on tuntud maailmas, mõni pärit professionaalsete korrastajate kogukonnast ja mõni saanud alguse praktilisest kogemusest inimestega töötades. Vali see, mis tundub sulle kõige loomulikum.
🥚 1. Lihavõttemunade jaht – lõbus viis alustada
See meetod on hea, kui suur korrastamine tundub liiga hirmutav. Selle asemel, et võtta ette terve ruum või kapp, liigud mööda kodu ringi ja otsid asju, mis on oma aja ära elanud.
💡 Kuidas teha:
Liigu toast tuppa ja vaata üle kõik pinnad ning kapid.
Kogu kokku asjad, mida sa ei kasuta, ei armasta või mida sa täna enam uuesti ei ostaks.
Pane need kõrvale ja otsusta: kas annetad, müüd või viskad ära.
👩💼 Minu tähelepanek: Mulle meeldib see meetod just alguses, kui on vaja hoog sisse saada. Sa ei pea kohe suuri otsuseid tegema, piisab väikestest leidudest. Sageli avastatakse sel moel esemeid, mille olemasolu oli täiesti meelest läinud.
✨ 2. KonMari meetod korrastusmeetodina
Marie Kondo (allikas: konmari.com) maailmakuulus meetod õpetab sind vaatama oma kodu täiesti uue pilguga. Põhimõte on lihtne: kui ese ei too rõõmu, lase tal tänutundega minna.
💡 Kuidas teha:
Võta kõik esemed nähtavale.
Katsu iga eset ja küsi: “Kas see toob mulle rõõmu?”
Kui vastus on ei, täna eset ja lase sel minna.
👩💼 Minu tähelepanek: See meetod on väga põhjalik ja aega nõudev, aga ka kurnav, kuna nõuab suurt keskendumist ja ausust iseenda vastu. Mõnele tundub esemete tänamine võõras või isegi naljakas. Kui sa oled valmis endasse vaatama ja tahad korrastamisel kogeda ka emotsionaalset vabastust, võid sellega katsetada.
📦 3. Not Mess meetod: iga ese õigesse kohta
See meetod pärineb Cassandra Aarsseni Clutterbug® lähenemisest (clutterbug.me) ja on loodud neile, kellele ei meeldi näha ümberringi “pooleliolevat segadust”.
💡 Kuidas teha:
Alusta ühest ruumist või alast.
Võta kätte iga ese ja vii see KOHE sinna, kuhu see päriselt kuulub.
Ära tekita “ajutisi hunnikuid” – tee nii, et ruum jääb korrastamise käigus puhtaks.
👩💼 Minu tähelepanek: See sobib hästi neile, kes tunnevad ärevust laiali olevate asjade nägemisest. Samas nõuab selline lähenemine palju edasi-tagasi liikumist ja võib pikapeale väsitama hakata eriti, kui kodu on suur või asju väga palju.
🗑️ 4. Prügikotiteraapia – kiire kergendus
💡 Kuidas teha:
Võta kätte suur prügikott ja liigu toast tuppa.
Pane kotti kõik katkised, aegunud või kasutud esemed – ära püüa neid ümber mõtestada ega õigustada. Kui see on prügi, siis see ongi prügi.
Ära mõtle sellele kui korrastamisele, vaid kui oma asjadest selguse saamisele.
👩💼 Minu tähelepanek: Antud meetod annab kohe tunde, et midagi on tehtud. Kui oled kaua edasi lükanud või kodu tundub emotsionaalselt koormav, on just see esimene samm sageli kõige lihtsam ja vabastavam.
🔄 5. 4 kategooria mudel – lihtne ja loogiline
💡 Kuidas teha: Sorteeri kõik esemed nelja kategooriasse:
Säilitada
Annetada
Ära visata
Viia õigesse kohta
👩💼 Minu tähelepanek: Väga hea ja lihtne viis korrastamisele süsteem luua. Kui otsuseid on palju, aitab kategooriate süsteem vältida ülemõtlemist ja kiirendab protsessi.
⏲️ 6. 15-minuti reegel – alusta väikese sammuga
💡 Kuidas teha:
Pane taimer 15 minutiks.
Tee selle aja jooksul nii palju, kui jõuad.
Kui aeg läbi, otsusta: kas jätkad või lõpetad.
👩💼 Minu tähelepanek: Lihtne meetod, mis aitab vähendada koormust ja tunnet, et korrastamiseks on vaja terve päev vaba aega. Väike samm võib anda suure kergenduse ja aidata sul liikuma saada.
📝 7. 5 asja päevas – järjepidev väike samm
💡 Kuidas teha:
Leia iga päev 5 eset, millest loobuda.
Pane need spetsiaalsesse “loobun” kasti.
Mõne nädala pärast märkad juba märgatavat vahet.
👩💼 Minu tähelepanek: Sobib suurepäraselt neile, kellele ei meeldi suured projektid. Väikesed järjepidevad sammud loovad aja jooksul märkimisväärse muutuse.
🧳 8. Puhkusel – mis on päriselt oluline?
💡 Kuidas teha:
Kujutle, et kolid ajutiselt ja saad kaasa võtta ainult ühe kohvritäie asju.
Mis need oleksid?
Ülejäänud jäta kõrvale ja küsi hiljem, kas sa neid üldse vajad.
👩💼 Minu tähelepanek: Sageli märkame puhkusel olles, kui vähesega on võimalik saavutada heaolutunne. See harjutus aitab lahti lasta hirmust “äkki läheb vaja” ja toob selgust, millised asjad on sinu elus tegelikult olulised.
🎯 9. Üks sisse – üks välja reegel
💡 Kuidas teha:
Iga kord, kui koju tuleb uus ese, loobu ühest esemest.
See aitab hoida asjade arvu tasakaalus.
👩💼 Minu tähelepanek: Jällegi lihtne reegel, aga tõhus. See aitab hoida koju tekkinud korra ka pärast suuremat korrastusprojekti.
🗂️ 10. Tsoonide kaupa korrastamine
💡 Kuidas teha:
Jaga kodu väikesteks tsoonideks (nt “köögi tööpind”, “magamistoa kapp”).
Korrasta üks tsoon täielikult enne järgmise juurde liikumist.
👩💼 Minu tähelepanek: Kui keskendud korraga ainult ühele väikesele alale, on lihtsam motivatsiooni hoida ja tulemusi näha.
⏳ 11. 20/20 reegel – otsustamise lihtsustaja
Põhimõte pärineb Joshua Beckeri minimalistlikust elustiiliblogist Becoming Minimalist (becomingminimalist.com).
💡 Kuidas teha:
Kui saad eseme vajadusel asendada 20 minuti ja 20 euroga, lase sel minna.
👩💼 Minu tähelepanek: See reegel aitab eriti hästi siis, kui oled harjunud asju “igaks juhuks hoidma”. Luues enda jaoks kindla reegli suudad vabastada ruumi ja mõtlemist ilma süütundeta.
👕 12. Riiete pöördmäng
See lihtne trikk aitab aru saada, milliseid riideid sa tegelikult kannad.
💡 Kuidas teha:
Pööra kõik riidepuud kappi riputades vastupidisesse suunda.
Kui 6 kuu jooksul riidepuu asend ei muutu, on aeg sellele rõivaesemele tänada ja see teele saata.
👩💼 Minu tähelepanek: Olen näinud, et see meetod toob tihti välja tõe – kapis on palju “äkki ühel päeval” riideid, mis tegelikult kunagi selga ei satu.
🚀 13. 12-12-12 väljakutse
💡 Kuidas teha:
Leia 12 eset, mida annetada.
Leia 12 eset, mida ära visata.
Leia 12 eset, mis tuleb tagasi panna õigesse kohta.
👩💼 Minu tähelepanek: See väljakutse toob protsessi veidi mängulisust ja sobib suurepäraselt kogu perega proovimiseks. Meetod on lihtne ja motiveeriv – arvud annavad selge eesmärgi, mis teeb protsessi kergemaks. Tihti üllatab inimesi, kui kiiresti need 36 eset kokku saab.
🔥 14. Kodu restart – ainult vajalik tagasi
💡 Kuidas teha:
Paki kogu kodu asjad kastidesse või vii need teise ruumi.
Võta kastidest välja ainult need esemed, mida päriselt vajad.
30 päeva pärast vaata, mis jäi kastidesse – kui sa pole neid puudutanud, ei pruugi sa neid vajada.
👩💼 Minu tähelepanek: Väga julge ja otsustav samm. Sobib siis, kui tunned, et oled valmis oma koduga alustama täiesti puhtalt lehelt ja uude koju kolimisel.
🏠 15. Korralooja meetod – Igal asjal oma koht
See meetod on lihtne ja loogiline, aga toob kaasa suure muutuse. Igal asjal peab olema oma koht. Kui sa ei suuda mõne eseme jaoks kohta leida, võib see olla selge märk, et sellel ei ole sinu kodus enam kohta ega ka rolli sinu elus.
💡 Kuidas teha:
Vaata igat eset ja küsi: “Kus on selle koht?”
Kui kohta ei ole, kaalu, kas sul on seda üldse vaja.
Pea meeles: kodu ei ole ladu. See on sinu turvaline ruum, kus saad puhata ja hingata.
👩💼 Minu tähelepanek: Olen seda põhimõtet õpetanud paljudele klientidele ja näinud, kuidas see muudab korrastamise otsuseid lihtsamaks. Oluline on panna asjad oma kohale tagasi, siis ei teki ka nii palju segadust.
💡 Minu soovitus
Kõige olulisem on alustada kuskilt. Väike samm on alati parem kui mitte midagi. Iga otsus, mille sa teed, loob sinu ellu rohkem ruumi ja kergust.
Need 15 meetodit on vaid osa võimalustest. Korrastusmeetodeid on palju, kuid alustuseks piisab täiesti, kui valid ühe, mis tundub sulle loomulik. Või miks mitte kombineerida mitut ja leida oma unikaalne viis? Oluline on, et sa teeksid esimese sammu – isegi kui see on väike.
🏷️ Avasta 15 praktilist korrastusmeetodit, mis aitavad sul luua selgust ja kergust. Leia oma kodu ja elu jaoks sobivaim strateegia koos Korraloojaga.
https://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.png00Ülle Tammikhttps://korralooja.ee/wp-content/uploads/2022/02/korralooja-1.pngÜlle Tammik2025-07-19 23:13:002025-11-20 09:56:1715 populaarset korrastusmeetodit: kuidas leida endale sobivaim?
Kodu korrastamine ja harjumused: miks segadus ei kao iseenesest
Kasulikku lugemistMis on loobumisteraapia?
Kasulikku lugemistKui kõike on liiga palju
Kasulikku lugemistKas korrastamine võib olla teraapiline?
Kasulikku lugemist